2. mai 2022

Porto 3

Jalutuskäigul Portos sattusime Ülikooli hoone juurde, kus parasjagu toimus üsna veidraid asju. Üks ilusasti ülikonnas tudeng solberdas tiigis ja ajas puupulgaga mööda põhja midagi taga. Selgus, et ta on just 5. kursuse lõpetanud arstitudeng ja äsja saanud need müstilised laiad lindid, mis aga nüüd vette visati ja mille ta peab üles otsima. Ega ta neid küll ei leidnud, ronis lõpuks lihtsalt veest välja :)





 Natuke maad eemal rebestasid kaks neiut oma keepe, sest olid teinud viimase eksami. Ka neil olid mapi vahel need laiad lindid.

Selle ülikooli kommete hulka kuulub siis keebi ribastamine ja ribade sõlmimine.

Laiad lindid

skulptuurid ülikooli pargis

Väga matsaka tüvega puud

Portos maitsesime ka ühte populaarset ja üsna kummalist kohalikku toitu, mille nimetus on francesinha (prantsuse tüdruk). Üksteise otsa torni laotakse sai, veisepihv, erinevad singid ja vorstid, kõige peale jälle sai ja siis kaetakse paksult juustuga ning küpsetatakse. Serveeritakse spetsiaalse õllest valmistatud kastmega. Ütleme nii, et meile sattunud eksemplar ei olnud ehk kõige hõrgum, sest sealt puudus veiseliha :(.


Aga selle eest oli õhtusöök uhke – kes suudaks loobuda sellistest prisketest küüslaugu praetud krevettidest.



Kohalik pehme munakook suitsutatud ploomiga.

Portvein otse Portost

 Meie jaoks ei olnud Portveini tootmise külastus lihtsalt üks turismiobjekt, sest me armastame aeg-ajalt head portveini juua juba pea 20 aastat. Ikka šokolaadikoogiga ja vahel ka muidu. Seetõttu oli ju Portosse sattumine tõeliselt tore. Olgu öeldud, et portveini saabki ainult siin toota. 

Portveinitehaseid on siin muidugi rohkelt, meie külastame Sandemani tehast. Muide selle tehase portveine saab osta ka Selverist.

Tehases tuure tegevad giidid on justkui Sandemani pudeli pealt välja astunud.

Kõik portveini jaoks vajalikud viinamarjad korjatakse Porto lähedalt Douro orust ja käsitsi. Lühidalt öeldes on port kangestatud vein ehk siis teatava piirini kääritatud veinile lisatakse viinamarjapiiritust.

Portveini tehakse nelja sorti – valge port, mis tehakse heletatest viinamarjadest, Ruby ja Tawny punastest viinamarjadest ja siis veel Vintage, mis on kindlast heast aastakäigust pärit pordid. Samas näiteks 20-aastasel Tawnyl on

Seal vaatide vahel on nii tugev pordilõhn, et võib purju jääda :)


Vanade aastakäikude vintage pordid.


Vanade pudelite kollektsioon


degusteerimine

Porto 1

 Porto on tore, mitte liiga ära klantsitud linn, kus leidub kõike – kirikuid ja ilusat arhitektuuri, parke ja kujusid, kunsti ja muusikat ja muidugi portveinitehased. Teeme tiiru vana purjekaga, millega vanasti transporditi veinivaate.

Vanad veini vedamise purjekad Portos.

Kaldal on järjest portveinitehased.



Lipukesed kõigi Porto veinitehaste nimedega.


Vaated paadisõidult







Quinta de Aveleda veinimõis

 Ma pean tunnistama, et võimsama mulje jättis veinimõisa 8-hektarine aed, kui veinid :). Aga seda aeda on perekond rajanud ka 200 aastat, hetkel pidi töötama siin 4 aednikku. Mõisamaja on tarvitusel nagu suvekodu, kus kordamööda suguvõsa perekonnad aega veedavad. Põhiline tegevus on muidugi veinide tootmine. Tegusteerime veine ja teeme ka väikseid sisseoste veinimõisa poekesest.

Jalutuskäik toredas vanas aias, kus lisaks taimedele jalutasid ringi ka paabulinnud.



Õitsvad kameeliad



Selles aiamajakeses olid vanasti mesinädalaid veetnud perekonna noorpaarid, aga nüüd pidi see üsna tühjalt seisma, sest noorpaarid eelistavat kaugemaid pulmareise.


Pargis elavad kitsed

Kitsemaja

Teemaja, kus kunagi olevat joodud kellaviieteed. Kuulu järele olla inglased selle kombe saanudki Portugalist. Aga nüüd pole siin teejoomine üldse kombeks.





Rippuvad marieroosid :)

1. mai 2022

Ülikoolilinn Coimbra

 Kunagi Portugali pealinnaks olnud Coimrat võiks võrrelda Tartuga. Linna vaimu rolli mängib Portugali tähtsaim ülikool koos paljude traditsioonide ja lugudega. Saame sellest emotsionaalse ja mõjuva ülevaate, sest giid Mirjam on ise Coimbra ülikooli lõpetanud. Nii jõuavad meieni ka lood, mis lihtsalt Coimra ülikooli hoonete vahel jalutajale kindlasti teadmatuks jäävad. Nagu see, et ülikooli lähedal asuvate väravasammaste otstes olevad kaks muna pidavat alla kukkuma, kui keegi peaks juhtuma selle kooli neitsina lõpetama. 

1290. aastal loodud ülikooli peetakse Portugali "Oxfordiks". Õppimine ülikoolis on tasuline ja loengud kestavad pika päeva. Töötavaid tudengeid siin pole, sest tööl käimiseks ei jää lihtsalt aega.

Ülikooli peahoone, kus on loengud õigusteduskonna tudengitel. Vasakul vana raamatukogu. Peahoone on kunagi olnud kuninga palee.

 Ajaloo jooksul on ülikoolil välja kujunenud terve hulk kohati ka kummalisi traditsioone, millest tänaseni kinni peetakse. Tudengid kannavad keebiga vormi, väidetavalt on Rowling just Coimbra vormist võtnud eeskuju Sigatüüka koolivormi kujundamiseks. Vormiga seoses on siin ka hulk tavasid, näiteks toimub pärast viimast eksamit nn "rebimine", mille käigus tudengil riided seljast rebitakse, alasti tudengile jääb alles vaid keep, mille kättesaamine ei pruugi ka lihtsaks osutuda. 4. aastal on mitmed toimingud lintidega, algul saab tudeng mingid peenikesed lindid, mis siis üheskoos ära põletatakse ja mille asemel saadakse laiad lindid, mida kantakse mapi vahel. Muidugi toimub terve rodu üritusi seoses rebastega. Jne... Huvitav on aga see, et traditsioonide järgimine on nii tähtis ja kõikehaarav, et rohkem kui nädalaks jäävad sel ajal ära ka tunnid.

Coimbra Ülikooli vormis tudeng müüb pissipotist pastakaid, et õpinguteks veidi raha teenida.

Ülikooli ja sellest lahkumise kurbusega on seotud ka selle linnakese fadolaulu traditsioon. Vana katedraali ees ja ümber koguneb igal aastal tudengite mass, et osaleda praktiliselt öö läbi kestval fadolaulude kontserdil.


See pilt on pärit internetist ja näitab, kui palju inimesi siia katedraali ette fadolaulu kuulama mahub :)

Veidi keeruline on esimese hooga mõista, mida kujutab endast Republica. Need on miskitlaadi tudengite kommuunid, kus koos elab rohkem kui kümmekond tudengit praktiliselt ühist, ilma isiklike asjade ja vajdusteta, aga ühiste ideaalidega elu. Ehk siis kõik on ühine (v a ehk aluspüksid ja pruut), juba isikliku hambapasta omamine võib põhjustada Republicast väljaheitmise. Ühesõnaga kommunism.

Üks paljudest Republicatest Coimbras.

Mõned pildid ülikoolilinna Coimbra nurgatagusematelt tänavatelt.