Meie edasine teekond jätkub Kesk-Norra poole Vossvageni kaudu. Eelmisel õhtul olen teinud väikse salaplaani, sest avastasin, et sõidame väga lähedalt mööda ka Vossi koduloomuuseumist. Sujuvalt siis lisandubki selline lõunane peatuseke. Vossi muuseumit otsides aga satume esmalt täiesti eksiteele ning tagasi keerates ja tänavasiltide järgi uuesti alustades suundume samuti mäe poole, tee läheb järjest kitsamaks ja kitsamaks, nii et vastutuleva auto mööda aitamiseks tuleb tee ääres leida veidi laiem tasku või siis tagurdada. Lõpuks siiski ongi tee lõpus muuseum.
Muuseumi peahoone on kaasaegne betoonist hoone, kuigi see betoon meenutab kulunud halli laudist. Muuseumist üle tee asub vana taluhoonete kompleks nii nagu Norra maapere kunagi elas. Umbes nagu Hiiumaal, on siingi palju pisikesi hooneid ja aitasid.
 |
| Vossi muuseumi ekspositsioonimaja |
 |
| Taluhooned |
 |
| Vana köök |
Üsna omapärane on ühe pisikese majakese otstarve. Nimelt on see vana, nö pensionile jäänud talumehe majake. Kui mees enam talu pidada ei jaksanud ja töö hakkas üle jõu käima, müüs ta oma talu maha. Aga olenemata ostjast (see ei pruukinud sugulane olla) jäi tal õigus oma naisega ühes väikeses majakeses surmani elada.
 |
| Vana talumehe pisike majake |
Ja otseloomulikult on selles muuseumis ka rahvariided ja vanad kudumid :)
Tore on see, et muuseumis saab vaadata 1932. aasta filmi Vossi kandi pulmadest. Sealt on toredasti näha, kuidas näeb välja pruut ja kuidas kahe sangaga kannust juuakse...
 |
| Väga eriline pruudikroon |
 |
| Kahekäe kannud, vaata tarvitamist ülevalt väikesest pulmafilmi klipist... |
 |
Muuseumi keskmisel vitriinil on puidust nikerdatud pulmasõit - kes ees ja kuidas pulmarong välja nägi.
Muuseumis on täiesti omaette saal pühendatud puutööle.
|
Ja muidugi on väljas kohalikud rahvarõivad :)
Ja minu maiuspalaks ka ikka Vossi ja Hardangeri piirkonna kudumeid
 |
| Tüüpiline Norra mehe müts. |
 |
| Mõne soki servad olid kirjatud, mõned aga kaunistatud tikitud riideribaga. |
 |
| Selliseid sokke kandsid Vossi kandis nii naised, mehed kui ka lapsed. Ja siis see kand, mida Eestis eriti kootud pole – kannalakk kokku võetud otse talla alt. |
Pärast Vossi muuseumi külastust sukeldusime Norra loodusesse. Sõit mägistel teedel ja hingematvad vaated nii vasakul kui paremal. Metsased mäed ja lumiste tippudega mäed ja fjordid-järved-jõed-kosed, siin-seal murukatusega pisikesed hütikesed ja suuremad ilusad puitmajad – on ilus ja eriline see Norra.
Otse maantee äärde jääb väga võimas kosk – Tvindefossen.
Siit saab natukene ka koske vaadata :)
Edasi kulgeme mööda teekesi Aurlandi piirkonda, kus asub ka kuulus Stegasteini vaateplatvorm. Suurelt üle kaljunuki ulatuvalt puidust vatteplatvormilt avanevad muidugi uhked vaated...
 |
| Stegasteini vaateplatvorm |
Õhtuks jõuame Lærdali külakesse, kuhu oleme broneerinud oma järgmise öömaja. Sinna jõudmiseks läbime maailma pikima – 24,5 km – maanteetunneli. Pärast õhtust pitsasöömist (nad armastavad siin väge Itaalia toitu) teeme jalutuskäigu. Lærdalis on suur hulk 17–19. sajandist pärinevaid puitmaju, mis on UNESCO kaitse all. Kuigi Lærdal asub mägede vahel orus ja tundub et siin on vaikne, siis 2014. aasta jaanuaritormi ajal oli siin olnud suur tulekahju, milles hävines umbes 40 maja.
 |
| Lærdali kirik ja surnuaed. Surnuaiad on siin kõik ühesugused – muru ja kivid |
Jalutame vanade puitmajade vahel ja mulle hakkab silma paljude majade akendel olev huvitav detail. Akna kohal on justkui pisike katus, mille nö räästa all on lihtsa ornamendina augud. Kas ruudukesed või ristikesed vms. Ma ei ole vanade ehituste alal just spetsailist, aga kindlasti on sellel kaunistusel ka mingi praktiline otstarve. Ja ma ei imestaks, kui keegi nüüd ütleks, et ka Tallinnas on vanadel puitmajadel sellised :D
 |
| Õhtune vaade öömaja õuelt. |
