Sügis Sloveenias 2

 Kohe hommikupoole asume teele kuulsatesse Postojna koobastesse. Rohkem kui 20000 m koopakäike koos suurte saalide ja müstiliste looduse poolt ehitatud skulptuuridega. Turistidele on need avatud peale teist ilmasõda, aga väidetavalt on inimesed neid kasutanud juba 13. sajandist alates. 

Osa saale koopalabürindis on nii suured, et neid on kasutatud kontserdisaalidena.

Ostame pileti, mille hinna sisse kuulub 2,8 km pikkune lahtise rongivaguniga sõit koobastes ja umbes tunni aja pikkune jalgsimatk koos giidiga.

Pilte on siia raske valida, sest teen seda telefonis ja õieti pole näha, kas valisin hea või halva kaadri :)

Siit on barjääri taga näha veidikene inimesi, et koobaste mastaabid silme ette tuua, ehk siis väga suures osas on kõrgus nagu kirikus.

Rongiga pilt on pärit koobaste kodulehelt, sest ise rongis olles, oli seda liiga keerukas pildistada :)

Valge laega koopad.

Üks põnev detail veel, koobaste veekogudes elab haruldane loomaliik – Proteus Anguinus, selline ilma pigmendita "idu-uss", kel pole silmi, aga on justkui käed ja väiksed punaseid tutte meenutavad lõpused :). Suveniiripood on muidugi täis karvaseid idu-usse ehk pisikesi beebidraakoneid. Need beebidraakoniks kutsutud loomakesed elavad kuni saja aastani, aga säilitavad oma beebiliku väljanägemise.

 

Koopad üle vaadatud, otsustasime kergeks lõunaooteks süüa väga kohaliku kihilise koogi, mis oli nii magus, et minu võimekus lõppes enne koogi lõplikku kahanemist.

Ükskõik, millist reisijuhti sa ka ei loe, siis kõik ütlevad, et ära tuleb käia Bledi järve ääres. Meie satume sinna aga täielikus uduvihmas, mistõttu tuleb kogu seda muinasjutulist ilu peamiselt ette kujutada. Aga on arvata, et see on väga ilus paik, kusjuures vesi on täiesti ujumissoe (umbes 19 kraadi). Ärge nüüd lootkegi, et me oleksime kuidagi lahti rõivastunud ja ujunud. Tegime üksnes jalutuskäigu mööda rannajoont ehitatud puidust promenaadil.

Sügis sloveenias 1

 Siis kui kodus hakkab ähvardama, et kohe tuleb lumi ja külmakraadid, on ju paras aeg kuhugi sõita, näiteks varasügisesse Sloveeniasse. Sooja 16–18 kraadi ja jope võib uuesti nurka visata...

Otselendu sellele toredale maale kahjuks ei lähe, aga läbi Müncheni lennates läks kiiresti isegi vaatamata sellele, et Ljubljanasse suunduv lennuk tõusis õhku sel tunnil, kui oleks pidanud juba maanduma :).

Esimesel päeval tegime kohe pikema jalutuskäigu Ljubljana kesklinnas. Kuna oli laupäeva õhtu, siis oli rahvast rohkelt nii tänavakohvikutes kui ka lihtsalt jalutamas ja õhtut nautimas. Kuna meie hotell sattus olema (ilmselt siiski teadlikult) üsna vanalinna piiril, oli eriti tore uitama sattuda. Ljubljana südalinnas lookleb jõgi, mis on tihedalt sildu täi pikitud ja jõe kallastel on promenaadid ning üldse palju tänavaid ja väljakuid, mis mõeldud ainult jalakäijatele.

Ljubljana katedraali külguks.

Draakon on Ljubljana tõeline sümbol. Üks vanalinna sildadest on draakonitega.

Ljubljana saiatoru, kuhu sisse pannakse jäätist. Laupäevaõhtul on saiatorudele päris pikk saba, seega jääb meil see suhkrune asi proovimata :)

Selle asemel ostame ühest ilusast pagariärist kaasa 4 eriti uhket kohalikku kooki.

Täitsa tore on üsna külmast kodust sattuda linna, kus sadade meetrite viisi välikohvikuid ja vinoteeke on ka õhtul hilja inimestest tulvil. Parajalt pehme ilmake õhtuseks jalutuskäiguks.