Pompei linna katastroofiline saatus on midagi, mille kohta me ilmselt kõik oleme midagi lugenud-kuulnud-filmi vaadanud. Tundus täiesti ilmselge, et seda linna läheme me vaatama. Eelmisel õhtul vaatasime sissejuhatuseks ära 2014. aasta filmi "Pompei". Pea esimestest kaadritest selgus, et lastele see siiski sobilik film pole, aga kõik, kes kannatasid välja verised võitlusstseenid, need said mõtetega juba Pompei radadele.
6. sajandil eKr rajatud Pompei linna tabas katastroofiline saatus, kui aastal 79 Vesuuvi purse kogu linna 8–9 meetrise tuhakihi alla mattis. Selle õõvastava loo tagajärg on aga see, et tuha all püsis linn muutumatuna ning on olnud suurepäraseks võimaluseks Vana-Rooma eluolu uurimisel.
Mis mind üllatas?
Esmalt see, et Vesuuv ei tundugi niiväga Pompei lähedal olevat (linnulennult umbes 8 km). Ja mis seal salata, kogu Pompei nägemine selle täies tervikus tundus ikkagi mõjuvam, kui oskasin oodata. See pole lihtsalt üks vanaaja varemehunnik, see on tõesti terviklik linn, mida me 4–5 tunniga läbi jalutada ja vaadata ei suudagi. Samas tekib jalutuskäigul selles rohkem kui 2000 aastases linnas hulgaliselt ohoo-elamusi ning jätkuvalt põnevaid küsimusi. Õhtul villasse jõudes vaatame veel mitut dokumentaalfilmi ja otsime täiendavat infot nähtu kohta.
 |
| Pikad sirged tänavad, mille ääres tihedalt erinevad hooned |
 |
| Inimesed liikusid mööda kahel pool teid olevaid nn kõnniteid, üle tänava sai minna teele asetatud kõrgeid kive mööda, sest tee ise oli parajalt pasane – vihmavesi, sõnnik jne. Hiljem netist uurime, et hobused liikusid suurte kivide vahelt läbi ja teel olevad süvendid on tekitanud raudratastega vankrid. |
 |
Kui sa külastad Pompeid sellisel mitte niiväga turismihooajal nagu meie, siis on astumine lahedam ja võib juhtuda, et mõnel tänaval jäävad pildile ainult üksikud inimesed.
|
 |
| Risttee ja "ülekäigurajad" |
Mitmes kohas on tänavate ääres nn baariletid nagu kiirtoidukohad, kus mosaiigina laotud leti sisse on uputatud savist anumad.
 |
| iidne toidukoht |
 |
| Küpsetusahi |
 |
| Pagaritöökodades olid kõrvuti jahuveskid ja küpsetusahjud |
 |
| Vasakul jahuveski |
Linnas on lausa kolm teatrit, mis kõik on väga hästi säilinud – kõige suurem on amfiteater, siis suur teater, kus toimusid etendused ning lõpuks väike teater, kus olid muusikakontserdid.
 |
| Väike muusikateater, kuhu mahtus 1500 vaatajat. |
 |
| Suuremasse teatrisse mahtus 5000 vaatajat. |
 |
| Pompei amfiteater, mis mahutas 20000 vaatajat. Osa istmeid on veel rohu all ja välja puhastamata, või pole neid alles? |
 |
| Loodus on Pompei varemed moonidega eriti ilusaks muutnud. Või on neid külvatud? |
 |
| Üks termidest. Päris suur vann :) |
 |
| Sauna põrand on ehitatud kivipostidele, köeti sauna kõrval olevat ahju, kust suunati soe õhk põranda alla. |
Kindlasti ei satu me kõigisse uhketesse majadesse, mis säilinud on. Aga otsimise peale leiame üles Vettiuste maja, mis on väga hästi säilinud koos suure hulga seinamaalingute ja erinevate detailidega. Maja keskel on skulptuuridega siseõu ning ümber selle erineva suurusega ruumid.
Arvatakse, et maja omanikud Aulus Vettius Restitutus ja Aulus Vettius
Conviva olid vabastatud orjad, kes rikastusid pärast vabanemist
veinikaubandusega. Ühe versiooni järgi olid nad vennad, kuid
tõenäolisemaks peetakse versiooni, et mehed said ühise nime oma endise
omaniku järgi. Seintel olevad maalid kujutavad nii mütoloogilisi tegelasi, jumalaid kui ka erootilisi stseene (majas asus ka väike bordell).
 |
| Seinale maalitud interjöör. |
 |
Värvilised seinad on jaotatud paneelideks ja kaetud erinevate maalingutega.
|
 |
| Seinal on ka üks natüürmort kaladega. |
Eriti uhke on majas üks punaste seintega tuba, kus mustale taustale on maalitud väikesed miniatuurmaalid erinevate tööde tegemisest. Hiljem loen, et seda ruumi oli kasutatud söögitoana. Punane värv on vaimustavalt punane. 19. sajandil antaksegi selle värvi nimetuseks pompei-punane, millest saab tõeline moevärv. Punane värv oli Vana-Roomas väga kallis ja luksuslik, värv sisaldas pliioksiidi ja seda saadi ka loodusliku mineraalina ning toodi Roomasse sisse. Tänaseks on aga teadlased avastanud saladuse, et kõik Pompei punase värviga ja punaste maalingutega kaetud seinad ei olegi algselt olnud luksuslikud punased, vaid ookerkollane värv on vulkaanituha kuumuse tagajärjel muutunud punaseks.
 |
| Luksuslik punane ja horisontaalsed miniatuurmaalid. |
 |
| Tundub, et metallitööd |
 |
| Tekstiilitööd |
Mina julgen kõigile soovitada, kui võimalik, minge Pompeisse ja laske ennast ajaloost vaimustuda :)
