Juba kusagil esimeses postituses kirjutasin kohalikust Atlandi kalast nimetusega süsisaba. Seda imeliku väljanägemisega, aga ülimaitsvat kala püütakse eriti sügavalt. kala elab umbes 800 meetri sügavusel, aga tõuseb aegajalt umbes 500 meetri sügavusele sööma ja nii sügavalt teda püütaksegi ehk need õngenöörid on ikka eriti pikad.
Vahetult meie hotelli läheduses asub väga hea kala ja mereanni restoran, mida külastame lausa kaks korda. Peab ütlema, et toiduga nad siin ei koonerda, olenemata hinnatasemest on portsjonid hirmus suured, olenemata koha hinnatasemest.
Esimesel korral tellime kala ja mereannivaagna kahele. Oleks võinud seda neljakesi süüa, aga kuna meid on kaks, siis istusime pikemalt ja suutsime siiski vähemalt kala ja mereannid ära süüa, eraldi vaagnatel olevad lisandid jäid küll suuresti alles. Madeiral küpsetatakse lameleiba, millele on määritud õli-küüslaugu-peterselli segu. Leivad toodi igal pool soojalt :)
 |
Lameleivad õli, küüslaugu ja peterselliga |
 |
Vaagen kahele :D |
 |
Lisandid, millele lisaks toodi veel riis. |
Teine kord sõime samas restoranis mitmel moel süsisaba. Aga olgu öeldud, et kohalik rahvustoit eeldab süsisaba söömist grillitud banaaniga.
 |
Kohalik magustoit – maraquia ehk passioni puding maitses hästi |
Aga kui ikka inimene on söönud üleelusuuruse kalaprae ja tahab siis natukene, loe natukene, magusat, siis ta võiks tellida banana spliti, ahaaa. See näeb välja nagu mägi mitme banaani, jäätisekuulide, vahukooretupsudega.
 |
Pisikene magustoidukene, see on muide suur praetaldrik :D |
Madeira veinidest oli siin juba juttu, aga mulle meeldib ka kohalik, ilma suhkruta limonaad, mida toodetakse näiteks täitsa naturaalsetest passionitest.
Päris eriline on aga rahvuslik jook nimetusega poncha. Seda pakutakse siin üsna igal sammul. Värske joogi valmistamine käib nii: Pressitakse sidruni mahl (või ka apelsini-sidruni segumahl), lisatakse mett ja suhkruroopuskarit (pudeli peal on kirjas küll Rum, aga see pidi olema ikkagi pigem suhkruroopuskar), seejärel võetakse päris kummaline puupulk, mille nimi on kohalikus keeles "väike tü . ake" ja segatakse jooki nii, et hõõrutakse pulgake keerlema. Ja siis juuakse. See pidavat olema ka arstirohi kurguvalu ja palaviku ja kõigi muude tõbede korral.
 |
Esmalt pressitakse värske mahl ja lisatakse mett. |
 |
Siis lisatakse lahke käega suhkruroonapsu. |
 |
Siis võetakse see "väike tü . ake" |
 |
valmis poncha, kangus umbes 20 kraadi või kuidas juhtub ;) |