Rooma 2

 Kui Lateraani basiilikast ei teadnud me enne midagi, kuigi olime sisuliselt selle kõrvale korteri rentinud, siis mõnes osas olime me ometigi teinud ettevalmistusi. Meie teise päeva programmi kuulus Colosseumi ja Rooma foorumi külastus. Nende jaoks ostsime me juba aegsasti kodus piletid valmis. Meie külastusaeg algas kell 11.30. Otsustasime piletil olevasse kokkusaamispunkti kulgeda jala. Teel saime juba esimese välispilgu Colosseumist. Kogunemispunktis vahetati meie eelmüügist soetatud veebipilet pärispileti vastu ja oh üllatust, oh üllatust – kui foorumisse juhatati meid kohe, siis Colosseumi külastuseks oli meie aeg alles kell 16. Ega see meie plaanidega eriti hästi ei klappinud, nii et kui keegi hakkab ostma netist pileteid, siis minu soovitus on – ära osta komplekspiletit, mis on küll soodsam, aga võib su ajakava muuta täiesti suvaliseks.

Niisiis esmalt näidati väikest multimeediakino sellest, kuidas kõik Roomas leiduvad vanade hoonete varemed välja nägid oma hiilgeajal ning siis viidi meid sisse foorumi alale. Algul üritasime audiogiidiga kulgeda, aga see kiilus telefonis üsna kohe kinni, misjärel lugesime pigem silte. Kui nüüd küsite, et mis mulje siis jäi? Jah, see 7 sajandit eKr rajatud Rooma süda on paljuski paremini säilinud kui võiks oletada. Võib ju ette kujutada, kuidas siin peeti kõnesid, kaubeldi ja elati, püstitati võiduvärvaid ja uhkeid elamisi. Aga mingil seletamatul moel ei mõjunud see siiski näiteks nii võimsalt kui kevadel külastatud Pompei. Võib-olla vähendas emotsioone see, et kuigi pole vist enam turistide tippaeg, siis ikkagi oli rahvast väga palju. Kuna tegemist on üpris suure alaga, siis kõige toredama ja ülevaatlikuma vaate sai ülevalt mäeservalt alla vaadates.

Vaade Rooma foorumile ülalt.

 Foorumi üsna napiks vaatamiseks kulus vähemalt 2,5 tundi ja siis seisime küsimuse ees, kuidas toimetada edasi – kell 16 on nähtud ette meie sisenemine Colosseumisse, aga juba kell 17.40 algab meie ostetud toidutuur hoopis teises kohas. 

Sõidame taksoga oma öömajja ja taksoga tuleb ka pärast toidutuurile sõita, muidu lihtsalt ei jõuaks.

 Colosseumisse lastakse sisse täpsel kellaajal ja ütleme, et rahvast on ikka väga-väga palju, algul lausa inimene inimeses kinni. Kõigist seninähtud amfiteatritest on 80. aastal sajapäevaste pidustustega avatud Colosseum kindlasti kõige terviklikumalt säilinud ja seda just müüride mõttes. Näha on ka kogu areeni all olev loomapuuride, gladiaatorite, rekvisiitide osa. Aga minu silmadele jätab Colosseum kõige võimsama mulje hoopis väljast vaadatuna ja seda just tänava poolt, kus müürid kõige kõrgemad. 

Esimene ja uhke vaade tänavalt.

Vaade foorumi poolsest küljest.

Kuna areenitasand on vaid ühes otsas, on näha kogu ruumistik areeni all.

 Ja kõige uhkem on Coleosseum paar päeva hiljem õhtuvalguses nähtuna, kui sellest mööda jalutame.

Kiire taksosõit Tiberi jõe saarekesele, kust algab toidutuur, millele piletid juba kodust ette ostsime. Et tuurini jäi isegi veidi aega, astume sisse ka kirikusse.

Toidutuuri viib läbi tore itaallanna Edma. Üsna pikal, aga aeglasel jalutuskäigul on 7 toidupunkti. Toidutuuril tutvume ühe ja teise traditsioonilise, pigem lihtsama roaga. Esimeses peatuses on aus ja lihtne kohalikust toorainest riccota koos värskete tomatitega. Sellest unus mul pilt tegemata. Järgmine peatus jalutuskäigul on pitsakohas, kus proovime nn valget pitsat, mille vahel küpsetatud liha ja mis kannab nimetust porketta.

Porketta – sealihatäidisega valge pitsa

Letis sellised pikad pitsad :)

Järgmine peatus on huvitav tänavatoit, mis pidi olema üsna levinud. Kui tänava ühel poolel on korralik restoran, siis tagaküljelt on väike luugimüük, kust saab sama restoranitoitu kaasa osta. Ja toit, mida proovime on suppli – levinud antipasti. Mis see siis on? Pätsike risotot, mille sisse on pandud mozzarellapallike. See kõik on paneeritud ja friteeritud. Ja süües tuleb kuumaga venivat mozzarellat hästi pikaks venitada :)

Suppli

Restorani tagaküljel olev luugimüük.

Järgmises paigas istume keldrikorrusel asuvas vinoteegis, maitseme klaasikest proseccot ja selle kõrvale buffalo mozzarellat, marineeritud artišokki ja kohalikku sinki.

restoranis on huvitav kujundus, riiulid on tihedalt ja läbisegi täidetud raamatute ja pudelidega.

 

 

 

Tänaval tutvume Rooma veejoogitraditsioonidega. Neid pisikesi voolava veega sambakesi kutsutakse ninadeks. Tundub pisut uskumatu, aga vesi voolab seal 24/7. Joomine käib nii, et saad näpuga vett kinni surudes seda juga ülespoole juhtida :)

Nina

Eelviimane toidukoht on restoran Pancrazio, mis on ehitatud kunagise templi varemete kohale. Keldrisaalis on laudade vahel ka Vana-Rooma aegseid sambaid jm. Rahvast on väga palju nii õues kui sees. Meile pakutakse mitut sorti pastat ja baklažaanilasanjet. Maitseb hea.

Pasta tomati ja krõbedaks praetud seapõsega.

Ja mis te arvate, mis on viimane koht – muidugi želato. Ja see on ikka üks ütlemata hea osa Itaalia toidukultuurist. Kui ma kodus üldse ei armasta igasugu puuvilja ja marjajäätiseid, sest minu meelest on neis esmalt tajutav toiduvärvi ja igasugu sünteetiliste lõhna- ja maitseainete bukett, siis itaallased oskavad oma želatot teh täiesti päris toiduainetest, maasikaželato ongi päriselt maasika maitsega.