Küprose ajaloo radadel...
Ja neid radu on ikka nii hirmus palju, et nende hoomamine on suht keerukas – kas alustada siis kümmetuhat aastat eKr või Vana-Küprosest või Vana-Egipuse ajast või Vana-Kreekast või Vana-Roomast või foiniiklasest või osmanite perioodist... Ühesõnaga on Küprose ajalugu väga pikk ja keeruline, tegelikult 20. sajandini välja. Isegi praegu toimetab see saar kahes süsteemis. Lõuna pool on Küprose Vabariik, kus elab peamiselt kreeka keelt (küprose dialektiga) kõnelev õigeusklik rahvas ja põhja pool asub Põhja Küprose Türgi Vabariik, mida riigina pole peale Türgi tunnustanud ükski riik. Kuna 19 sajandi viimasest veerandist kuni 20 sajandi kekspaigani on Küpros olnud Inglise asumaa, siis inglise keelt räägib selles riigis nii iga papi kui mammi.
Et meie villale lähim linn on kunagine pealinn Paphos ehk Pafos, siis alustame siinsete uhkemate säilinud vaatamisväärsustega.
Paraja toreda jalutuskäigu teeme Kato Pafose arheoloogiapargis, kus näeb iidseid varemeid hellenistlikust ajast kuni Bütsantsini. Vana-Rooma aegsete tohutute villade varemed on kuulsad hästi säilinud põrandamosaiikide poolest. Ja tõesti peab ütlema, et sellises rohkuses nii hästi säilinud põrandamosaiike polegi kusagil kohanud.
 |
| Üsna kummastav, et siin leidub umbes 4. sajandist mosaiike, mille peal lubatakse talluda. |
 |
| Tohutu uhked ja keerulised pisikestest tükikestest põrandamosaiigid. |
 |
| Mosaiikpõrand Dionysuse majas – ohtralt erinevaid ornamente, millest mitmetel on keskel veinipeekrid või karahvinid. |
 |
| Põrand nagu lapitekk, iga ruut oma kujundusega. |
 |
| Väga suurte kunagiste hoonete väga suured kunagised põrandad. |
 |
| Natuke lähemalt vaates ka :) |
Lisaks vanadele varemete vaatamisele, mis on üsna suurel alal, on jalutuskäik ilus ka tänu liigirohketele õitsvatele lilledele (leidubki silt, et on ka loodusliku kaitse ala). Varemete vahel vohavad moonid jamisiganes muud lilled on eriti aprillis silmanuumavalt suvine vaatepilt.
Järgmine ajalooline jalutuskäik viib Pafose kuningate hauakambreid kaema. See UNESCO maailmapärandi hulka kuuluv objekt koosneb väga väga mitmetest maa-alustest hauakambritest. Kuigi nimetatakse neid Kuningate hauakambriteks, pole suudetud tõestada, et siia kunagi mõni kuningas maetud oleks. Aga kes seda teab...
