Kadripäev rahvusliku õhtuga

Igal õhtul sõime erinevas toidukohas ja nii avastasimegi, et kadripäeval toimub ühes söögipaigas rahvuslik õhtu. Et sedasorti elamusi reisi jooksul polnudki ette tulnud, siis otsustasime võimaluse ära kasutada. Õhtujuhiks oli kohalik neiu, kes oli õppinud Moskva Ülikoolis. Nii et kogu selgitav jutt käis kohalikke turioste arvestades vene keeles.

Näidati-mängiti Vietnami pille, kuulis kohalikku trummimängu, nägi kohalikke tantse ja Kung Fu etteasteid.

õnnetoovate lõvide tantsud, mis kuuluvad tavapäraselt uusaastapidustuste (aga ka teiste pidustuste) juurde. Lõvide suurus on hästi näha kõrval istuvate inimestega võrreldes.

kohalik trummimäng

Näidati Vietnami erinevates piirkondades kantavaid ja erineva jõukusega inimeste rahvuslikke ja rahvariideid.

minu lemmikud on kindlalt mägede rahvaste riided, aga kuna need on nii tumedad, siis ei jäänud poolpimedas hästi pildile.

Õhtu lõppes Kung Fu (ma ei tea, kas ikka kirjutatakse nii:)) etteastetega. Kahjuks ei jäänud eriti midagi pildile, sest nad liigutasid ennast minu kaamera jaoks liiga kiiresti:)

Add caption

Päris elu Mui Ne´s

Tegelikult on selline ekskursioonidevaba aeg reisil väga mõnus. Ja kuna me keegi ei naudi lõputut vedelemist rannas, siis otsustasime ühel päeval vaadata, milline siinne elu tegelikult välja näeb. Umbes 15 km eemal olevasse Mui Ne linna keskusesse sõitsime kohaliku liinibussiga.

liinibuss

Tegelikult on see imelik, kuivõrd vähe siin puhkavaid tuhandeid turiste huvitab elu väljaspool hotellide piirkonda. Kohalikus linnakeses ei märka me mitte ühtegi turisti.

Vana tõde on ju see, et kui tahad näha kohalikku elu, käi ära turul. Just nii me tegimegi. Siinse turu omapäraks osutus vajadus küürakil käia, sest terve turuala oli kaetud kilekatusega, mis oli tehtud muidugi kohaliku vietnamlase pikkust arvestades. Müüdi puuvilju ja riisi ja maitseaineid ja liha ja ehteid ja riideid ehk ühesõnaga kõike. Ja kui poodides on siin võimalik tingida, siis turul mitte. 

seapekimüüja

just selline segaduslik koos lipendavate katusekiledega oli turu üldilme

mitte päris kohane liikumiseks pikematele meestele:)

sealsamas turulettide vahel võis magamas näha ka tittesid

turuala servad nägid välja üsna prügimäe moodi. Kahjuks kasutatakse siin ka ohjeldamatult palju kilekotte.

Turult suundusime mööda kitsaid tänavaid kohaliku kalasadama poole. Kahel pool teed olevad majad andsid üsna hea pildi kohalikust elamisest. Vaesemad elamised vahelduvad rikkamatega. Pildistada ei tahtnud, sest kuna majad on kõik avatud, siis ei tundunud see ehk eetiline.

väikesed tänavad Mui Nes

Mui Ne

Jääauto sõidab randa

Kalasadamas käis vilgas elu. Hea soovitus puhkajatele - tasub sõita vahepeal hotellide mugavustsoobist välja ja vaadata, kuidas inimesed tegelikult elavad.

Mui Ne kohalik kalasadam, taga paistavad punased liivamäed.

Mui Ne rand

Vahepeal oleme jõudnud oma rannapuhkuseni Mui Ne randa. See piirkond tundub väga meelepärane olevat vene turitsidele või pigem puhkajatele. Ilmselt on see siin nii olnud juba pikemat aega, sest igas söögikohas kõneleb teenindaja vene keeles ja sildid-menüüd on pigem vene-keelsed kui inglis-keelsed. Samas peab ütlema, et rahvast pole häirivalt palju, ruumi ja avarust jätkub kõigile. Meie hotell on ka üks rannapiirkonna servapoolsemaid. Tegemist on siiski mõnes mõttes suletud turistide alaga. Ühel pool teed on ookeani ääres hotellid - puhtad, ilusad, kenade aedadega, teisel pool teed aga ilmselgelt turistidele mõeldud poekesed, massaaži- ja söögikohad. Kohalikku elu siin ei näe.

Aga päike särab, õhk on soe, vesi ka umbes 30 kraadi. Söök on hea, massaaži võid ka lasta teha. No mida sa puhkamiseks veel tahta oskaksid? 4 päeva sellist logelemist on väga paras kogus:).

Ookean meie hotelli juures

Usust ja templitest

Sellel teemal pikalt sõna ei võta ja ka pildid on kahjuks paljud kustunud. Justkui ühest suust kinnitasid kõik giidid, et Vietnami rahvas pole eriti usklik. Võimalik, et see on pigem selline avalik arvamus ja ei vasta tegelikkuses päris tõele. Kõige rohkem on levinud budism, aga üsna palju kohtab ka taoistlikke templeid. Kesk-Vietnamis elanud chammid võtsid omaks islamiusu ning katoliiklased, nii palju kui neid siin on, on koondunud lõuna-Vietnamisse.

Oleme käinud mitmetes uhketes templites, aga et pildid on järel vaid mõnest, siis panen siia just need. Üks huvitavamaid oli näiteks Saigoni hiinalinnas olev merejumalannale pühendatud tempel. Sealsed pisikesed kujukesed köitsid silma küll.

Üleni väikeste kujukestega kaetud katuseservad Saigonis asuvas Hiina templis.

väike ahjuke templisse sisenemisel, milles saab oma esivanemate meeleheaks põletada paberist tehtud mulaaže - alates majadest, autodest, ülikondadest kuni dollaripakkideni. Sellised paberist asjad on müügil ja kui neid selles ahjus põletada, siis jõuab kraam suitsu näol kenasti esivanemateni.

templis võib olla mitemeid altareid ja jumalad, keda kummardatakse. Näiteks selles templis oli peaaltaril 5 merejumalannat (igale maitsele), aga ka lojallsusejumal ja rahajumal. Hästi ei mäleta, aga pildil on vist lojaalsuse jumal.

Inimesed ja majad

Pilte mul eriti siia lisada ei ole, aga panen kirja lihtsalt mõned tähelepanekud. Mis puudutab inimeste välimust, siis kahtlemata torkab esmalt silma see, et inimesed kannavad maske. Selliseid kahe kummiga kõrva taha käivaid maske võib osta absoluutselt igast poest, neid on lillelisi ja ruudulisi, mikihiirtega ja mõmmidega... Miks nad neid kannavad, jääb lõpuni lahti mõistatamata. Linnas võiks oletada, et põhjuseks on rolleriga sõitjate poolt tekitatud ving, eriti kui ise sõita, siis on see tõesti tuntav. Aga miks neid kantakse maal? Seal tundub, et seda teevad põhiliselt naised. Kas on põhjuseks lihtsalt see, et ei taheta oma nägu päevitada? Sel juhul ei peaks see mask ju vateeritud olema. Või kardetakse mingeid viirusi, linnugrippi? Aga miks on siis maskid põhiliselt naistel? Täna nägin ka vähemalt kolme naist, kellel olid käes paksud kindad, sooja on siin muide 34 kraadi:). No muud põhjust ei oska arvata, kui et tahavad kenade valgete kätega mehele minna, või tõesti kardavad pisikuid.

Valgest nahast peetakse ilmselt lugu, sest kohaliku spa hinnakirjas on kindlal kohal - naha valgendamine.

tavaline sõiduvahend on roller või mootorratas ja sõitjate arv võib olla vabalt ka näiteks 4

Vietnami lapsed kannavad koolivormi, aga põhjas ja lõunas tundus see pisut erinev olevat. Pioneerirätt on kaelas küll igal pioneeriealisel.

Vietnami inimesed on ilusad, saledad ja VÄGA väikesed:)

 Vaatamata soojale ilmale on siin kõik üsna paksult riides. Populaarne rõivaese on midagi pidžaamataolist ja muidugi see iseloomulik koonusekujuline palmilehtedest müts. (no kõigi eelnevate tradistsioonide kohaselt tuleb see meil kaasa tuua:))

Tundub, et vietnamlastel on vastupandamatu soov poodi pidada, sest absoluutselt iga maja ees on miski müügilett. Majad ise on aga kitsad ja kõrged. Ikka nii, et igale majale jääks paar meetrikest tänavaäärset pinda, kuhu on organiseeritud no umbes garaaži meenutav poekene või toidukoht. Selle taga on ilmselt eluruumid. Ja sellise kitsa kuid pika kujuga on ka uued majad. Väärib märkimist, et maja külgedel pole ka aknaid ja seda ka siis, kui kõrval maja ei ole.

Huvitav on see, et näiteks hanois, aga seda või märgata ka mujal, on tänavad niiöelda temaatilised. Kui tänavale põigates esimese maja ees müüakse kivikujusid, siis müüakse kivikujusid ka teiste selle tänava majade ees, ja kui teisel tänaval müüakse siidi, siis seda tervel tänaval. Või kui näed kusagil internetipunkti, siis võid kindel olla, et neid on vähemalt 5 tükki järjest.

Ilmselt on koduse arvuti olemasolu siiski haruldane, väikeste poistega täidetud internetipunkte on üsna palju.

Tuntavalt moodsam on elu Saigoni (Ho Shi Minh City) kesklinnas.

Veel üks kummaline komme - siin maal tehakse tähtsaid fotosid varem ette. Juba rääkisin sellest, et lõpupildid koos laenatud riiete, lillede ja diplomi maketiga tehakse pool aastat enne lõpetamist. Selgus, et varem tehakse valmis ka pulmapildid. Siin üks kauge kaader Saigonist, kus parasjagu sellist varasemat pulmapilti tehti. Tahtmatult tekkis mõte, et kas ka matusepildid?...

Maiustused ja kangemad joogid Mekongi deltas

Maabusime ühes väikeses kodutööstuses, kus valmistati plaksuriisi, maiustusi, kohalikku viina ja riisipaberit. Huvitav oli see, et plaksriisi valmistamiseks segati riis liivaga, mida siis pannil kuumutati. Tänu liivale toimub kuumutamine ühtlasemalt. Kui riisiterad on lõhki löönud, sõeluti liiv ja aganad välja. Pliiti köeti nendesamade aganatega.

plaksuriisi tegemine

krõbedate riisinuudlite tegemine

aganad sõeluti plaksuriisist välja, siin on riis ka juba sõelalt  ära valatud

kookoshelveste tegemine. Selle ülemise pesukausi küljes on trell, mille otsas hoitakse kookospähklit.

kookoshelvestest pigistatakse välja kookospiim, mida siis pliidil kuumutatakse ja saadakse selline iirisetaoline mass.

valmivad iirisesarnased kookoskommid.

Kommipakendaja tööriistad - metallpulk ja küünal

riisipaberi küpsetaja

töökojas valmistati ka riisiviina, mida väga erinevalt maitsestati.

näiteks ussiviin

kõiki asju pakuti ka maitsta. Siin ussiviina proovimine

pakendajad istusid laual

Mekongi delta

Edasi lendasime lõuna poole ja seda muide kaks korda, sest lennuk keeras algul poole pealt tagasi, kuna Ho Shi Minhi lennuvälja radar oli katki. Teisel katsel ikka jõudsime pärale.

Esmalt sõitsime Mekongi deltal miski suurema paadiga,vaatepilt kallastel oli mõnevõra sarnane Tais kogetuga. Siinsel ujuval urul on aga iga väike laev (suur paat) spetsialiseerunud mingi kindla asja müügile. Ja et möödujad aru saaksid, mida sellelt laevalt osta saab, siis on masti tõmmatud müüdav asi, no näiteks kaalikas või kartul vms.

iga laeva masti on seotud see aedvili, mida sellelt laevalt osta saab

sõidu ajal pakuti erinevaid puuvilju

elamised kallastel on kontrastselt erinevad, mõned uhked villad, kanajalgadel hütid ja keskmiselt ligadi-logadi majad. Kaubalaevades elatakse enamasti koos perega ja seetõttu ripuvad igal laeval kuivavad riided.

elamised

Edasi ronisime väikestesse paatidesse ja jätkasime teekonda kitsamatel jõeharudel-kanalitel.
"

paadimehed olid kõik naised:)

Kallas on kõikide majade juures vaiade ja raskete kottidega kindlustatud

selliste paadikestega veetakse turiste, aga sõidetakse ka ise

Majad veeääres on väga erinevad. Ees paistab vesihüatsint, mis maltsana kõikjal vees hulbib

Sõidul tegimne ka mitmeid maalemineku peatusi, aga nendest järgmises postituses.