Juba sügisel sai ostetud odavamat masti lennupiletid, broneeritud väike villa ja jäädud ootama kevadist koolivaheaega, et puhkus saaks alata. Reisiseltskond – 3 koolilast, ema-isa, kaks vanaisa ja kaks vanaema. Kuigi ettevalmistused olid varajased, pole kunagi veel seda juhtunud, et pea viimase hetkeni uurisime ülevaadet olukorrast maailmas – kas üldse sõita või mitte sõita? Aga siin Küprosel me nüüd oleme.
Lennuk maandus juba ennelõunal, pisukese aja pärast saime kätte oma kaks rendiautot ja siis algas paaritunnine sõit meie renditud villa poole. Sõit vasakpoolse liiklusega põhjustas vähemalt esialgu vanaemade kiljeid auto tagaistmel, aga kohale me jõudsime.
 |
| Kui villal on bassein, saab see meie käest kindlalt 10 punkti. |
 |
| Villa nädalaks – koos puhketoa, köögi ja muu vajalikuga. |
Esimese hooga leidsime kohe ühe taverni, kus kreekapäraste roogadega nälg kustutada ja alles siis asusime otsima poodi, kust leida midagi õhtu- ja hommikusöögiks.
 |
| Uskumatult suured portsjonid – moussaka |
Toidupoe otsimine osutus ootamatult keerukaks ... sest juhtus olema ülestõusmispüha. Ja tõesti absoluutselt kõik kohad tundusid kinni olevat, isegi bensiinijaama putka. Eeltöö oli meil vähene, sest ei taibanud juba ette lugeda, et ülestõusmispüha on siin aasta suurim püha koos rohkete traditsioonidega. Autoaknast nägime küll suurt rahvakogunemist, aga lõpuks oli kell nii hiline, et tagasi ei viitsinud enam minna. Nii jäimegi ilma suurtest lõbusatest võistlustest, kuhu kogu rahvas esimese ülestõusmispüha pärastlõunal koguneb.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar