Norra 2

 Neljandal päeval sõidame hommikul Oslosse ja teeme 23000 sammu Oslos. Et meie jalutuskäik oleks optimaalne, siis alustame AI abiga plaani koostamist.

Paigutame auto kesklinnas maa-alusesse parklasse ja alustame Oslo ooperimaja katusest. 

2008. aastal avatud ooperimaja on kohe kesklinnas ja kujutab endast tohutu suurt jäämäge või liustikku. aeglaselt tõusevad ülisuured valged kaldpinnad Oslo fjordi kaldalt ülesse ja moodustavad ooperimaja katuse. Hiiglaslikku kaldpinda mööda üles jalutades avaneb uhke vaade linnale ja fjordile.

Sisenemine ooperimajja, üleval näha ka kaldpind. Kuna on hommik, pole näha üldse inimesi.

 

Tohutu suured kaldpinnad, all on näha inimesi, kes alles hakkavad katusele tõusma...

vaade ülevalt alla.

Katusel.

Tohutu kaldtee servapidi jookseb ka väike trepp. Huvitav, kuidas see kõik talvel välja näeb?

Kesklinna kõige kummalisemaks objektiks on aga minu meelest hoopis rendisaunad, mis asuvad otse ooperimaja vastas ja näevad kogu selle modernse arhitektuuri kõrval välja nagu lip-lipi peal, lap-lapi peal putkad, mõned kenamad, mõned värvilisemad...

Saunaelu otse ooperimaja vastas. Vaatamata sellele, et on esmaspäeva hommik, näivad saunad kõik kasutuses olevat, siit ja sealt saunast kargab keegi külma fjordivette.

Kohe ooperimaja kõrval on Munchi muuseum, mis on samuti väga põnev hoone, muuseumisse seekord siiski ei jõua. 

Munchi Muuseum

Muuseumi taha jääv hoonestik jätab samuti põneva mulje.

 Edasi jalutame kindluse juurde. Kus saan kahe elamuse osaliseks (no ei julge kuidagi öelda, et meesinimene rahvarõivastest mingi elamuse oleks saanud :)) Aga kindluse kirikust valgub kellahelina saatel välja pühapäevahommikune kirikuliste mass ja tõesti kindlasti üle poole inimestest kannab rahvarõivaid. Norralased tõesti väga armastavad oma rahvarõivaid ja nagu näha, ka kannavad neid. 

Pärast istume veidikeseks läheduses olevasse muuseumi väikohvikusse, kui kindluse õuest kostab päris kõva kahuripauk, ja veel üks ja veel ja veel... Interneti abiga selgitan välja, et 7 korda aastas lastakse kindluse juures 21 kahuripauku ja üheks päevaks juhtub olema just 7. juuni ja just kell 13 ja meie just vahetus läheduses, kui paugud tähistavad 1905. aastal Norra eraldumist Rootsi unioonist.

Edasi matkame kuningalossi juurde. Ja kuidagi kellaajad meil klapivad, sest täpselt ühe minuti pärast algab lossi ees vahtkonnavahetus.

Jalutame läbi vanalinna oma auto juurde tagasi ning läheme lennuki vastu, sest meiega liituvad langud :).

Teeme veel õhtuse jalutuskäigu oma üsna kesklinnas asuvast ööbimispaigast fjordi ääres asuvat promenaadi pidi uusarendusele, kus vana laevatehase asemel on rajatud uued elamud-kohvikud-restoranid-puhkealad. Parasjagu palju skulptuure, rohelust ja lilli ja hämmastavalt vähe autosid ning ka inimesi. Selline lahe jalutamine... Ja noored sulpsavad sealtsamast vette ujuma, kusjuures vee temperatuur pole kindlasti rohkem kui 13-14.

 

 

Korras nagu Norras

Ehee, oleme seigelnud siin Norras tegelikult juba 10 päeva ja alles täna leidub esimene hetk, kus midagi lisada siia blogisse. Aga alustan siiski algusest...  

Peaksin alustama sellest, et olen Norras käinud tegelikult korduvalt – aga ainult väikeses Drøbaki linnakeses, kus elab veidi rohkem kui 10000 inimest. Drøbak oli varem nimelt Türi sõpruslinn ja teiseks asub siin Türi Rotary Klubi sõprusklubi. 

Norras on lipp väga au sees

Ka seekord algas meie reis Drøbakist, kus olime 3 päeva Rotary üritusel – ühesõnaga sõbrad, pidu ja ka väike ringreis. Seekord külastasime Drøbaki lähedal asuvat 19. sajandil keskel asutatud Ülikooli (see on Oslo ülikooli järel vanuselt teine). Ülikoolis on peamiselt põllumajanduse, veterinaaria, loodushoiu erialad. Vanad hooned koos pargiga on valminud 19. sajandi viimasel veerandil. 

Ülikooli peahoone ees kasvav suur pärn on istutatud koos hoone ehitusega.

Ümber hoonete asuv suur park.

Ja siis kaks moodsa kunsti taiest sellest vanast ülikoolist.

Peahoone ühel seinal olev tekstiilpannoo – "Krapi erinevad varjundid". See ei ole siin lõng, vaid kokku drapeeritud villane kangas. Ja töö on vähemalt 6m pikk. Kangast siis väga palju. Krapijuurikaid pidi ka suurel hulgal kuluma.

Ülikooli pargis asuv kunstiteos "Piknik". Ahaa, see külmakast on tegelikult metallist ja korralikult nö vanaks värvitud :)