rooza reis: Norra 4

Hommikul otsustame imeväikese jalutuskäigu teha ka Geilos. Astume läbi selle suusakuurorti moodsast väikesest kirikust.

Moodne kirik mäesuusakeskuses Geilos

Jätkame oma teed Bergeni poole. Esimese peatuse teeme Vøringfosseni kose juures. Ümber kose ja ka kose kohale on rajatud sildade süsteem, kus saab mugavalt jalutada ja erinevatelt platvormidelt koske imetleda.

Vøringfosseni kosk. Koske on võimalik imetleda mitmetelt platvormidelt, mille vahele on ehitatud mugavad jalutusrajad.

Edasi viib tee meid üle Hardangeri platoo, kus ei kasva suurt midagi, sõidame kõrgel kuid üsna tasasel teel. Väga erinevad on siin Norras need maastikud... Muide see on ikka seesama tikandi hardanger – siit see ilus pilupits pärit ongi :)

Hardangeri platoo

Edasi jäävad tee äärde väikesed külakesed ja puuviljaaiad. Selgub, et lisaks õuntele saab siin suurepäraselt ka näiteks aprikoose kasvatada.

Puuviljaaiad mäejalamil

Väike armas külake Hardangeri fjordi juures

Enne kui jõuame Bergenisse, jääb meie teele veel üks võimas kosk. Steinsdalsfosseni kosk on põnev ka seetõttu, et võimalik on jalutada kose alt nii läbi, et ise märjaks ei saagi. Kose alt lähebki läbi lausa asfaltkattega rajake, jalutamine mugav, aga eks see veidi rikub ka metsiku looduse pilti, kui nii mugavalt koseni saab. Muide see on üks populaarsemaid Norra koski juba 19. sajandist. Näiteks Saksa keiser Wilhelm II oli selle kose all käinud aastatel 1889–1914 lausa igal suvel.

Steinsdalsfossen

Bergenisse jõudes sajab vihma... Ja selgub, et selles kaunis linnas sajabki peaaegu kogu aeg vihma. Plaan funikulööriga mäkke sõita ei tundu ahvatlev, sest tumedate pilvede ja vihma tõttu ei näeks niikuinii midagi. Esmalt otsime üles oma peaagu kesklinna broneeritud elamise. Ütleme nii, et andis ikka otsida, majanumber siin ka ei aidanud eriti, sest sissepääs oli kusagil majataga teisest tänavast lähenedes ja välja nägi nagu garaaž või midagi sellist. Kusjuures seest polnud hullu, täiesti normaalne motell, kui välja arvata see, et kõigis teistes tubades olid keskid hiinlased või korealased, kes millegipärast oma uksed pärani lahti hoidsid :D

Selline sisenemine...

Paneme oma kompsud maha ja vaatamata vihmale tahame ikkagi näha seda kuulsat värvilist vanade puitmajade rivi ja kalaturgu. Ütleme nii, et tänu vihmasajule jäävad elamused tsutikene poolikuks, juba kümne minuti pärast selgub, et mu jope ei pea vihma ja jalanõud on läbi vettinud. Kuna pole ka eriti soe, ehk vast mingi 11 kraadi, siis möödaminnes ostan keebi ja puhtad sokid :)

Bergeni maaliline vanalinn Bryggen niiväga maaliline pole, pigem vettinud. Aga väga põnev on siiski ka vanade kaldal asuvate puumajade tagumine ala. Majade vahel on kitsad laudtänavad ning puumajadesse koondunud kunstigaleriid ja söögikohad. Hansalinnana on see vana kaubanduskeskus UNESCO maailmapärandi hulka kuuluv piirkond. Väidetavalt on majade alusmüürid 12. sajandist, kuid tulekahjude tõttu on majad mitmeid kordi uuesti ehitatud (tänased hooned pärast 18. sajandi algul toimunud põlengut).

Bergeni tunnuspilt, vana keskaegse Hansalinna sadama kaubandusala Bryggen oma värviliste puitmajadega.

Bryggeni värviliste fassaadide taga looklevad majade vahel kitsad laudtänavad. Nüüd on siin kunagistes majades palju galeriisid ja käsitööpoekesi.

Vaade Bergeni kesklinnale

Nii nagu kõik muugi on vihmast tilkuvad ka kalaturu putkad. Hämmastavalt ongi turg avatud ka veel õhtul kell kuus. Aga ei kutsu eriti selle tuule, vihma ja lirtsuvate jalanõudega õues sööma. Lõpuks leiame otse vaatega Bryggenile ühe restorani, kus sööme kuulsat Bergeni kalasuppi.

Bergeni kalasupp – tursk, hiidkrevetid, muna ja jahuga paksendatud leem ja hapukoor või ka natuke äädikat. Kala ja krevettidega pole koonerdatud ja hapukoor on Norras üldse tegija...

Järgmisel hommikul korjame oma kompsud kokku ja meid ootab ees tore kultuuriline peatus. Nimelt on Bergen just see linn, kus on sündinud, elanud ja ka surnud Edvard Grieg (1843 – 1907) Sa ütled Norra – ma ütlen Griegi muusika! Need kaks on ikka väga üks asi. Norra loodusest ja rahvalauludest alguse saanud Griegi muusika on ju väga puudutav. Just seetõttu ostsin juba kodus ära piletid hommikusele klaverikontserdile. Griegi kodumaja juures on muuseum koos kontserdisaaliga, kus suveajal igal hommikul toimub kaks lühikest klaverikontserti Griegi muusikast.

Kontserdisaali klaasseina taga on fjordi kaldal pisike loomingumaja, kus Grieg olla armastanud muusikat luua.

Kei Solvang

Kontsertidel mängivad noored, juba konkursitel hästi esinenud pianistid. Selle hommiku lühikontserdi annab Jaapanist väikese tüdrukuna Norrasse kolinud nooruke pianist Kei Solvang. Griegi muusika jõuab igatahes hinge...