See hästilõhnav Prantsusmaa

Mina, kes ma ligi kakskümmend aastat oma peenikesse kappi erinevaid lõhnu kogunud, ei saanud mitte rõõmustamata jätta, et sellel reisil niipalju lõhnalist ette juhtus.
Kõigepealt Eze linnakeses (või oli see küla?) asuv lõhnapõhjade tööstus Galimard. See on koht, kus ümberkaudsetelt lavendli, roosi, jasmiini ja mis kõik veel põldudelt saadud õitest lõhna toodetakse ja seda tootmist siis põgusalt ka tutvustatakse. Ja ka müüakse. Kuigi tegemist on ilmselgelt teada-tuntud tipplõhnadega, on siin neil loomulikult oma nimed ja hinnad pisut odavamad. Sooritan ikka ostu ka (vat sellest kohast muidu minema ei saa). Ja hiljem Grasse linnakesesd külastame parfüümimuuseumit, kus loomulikult veedaksin aega vähemalt 3 korda rohkem, kui seda meile antud on.

Kuju lõhnamuuseumi ukse ees.

Siin saab põhjalikult tutvuda nii lõhnatootmise ajaloo kui ka erinevate lõhnadega, nuusutada kõiki algkomponente ja vaadelda kõiki taimi... Huvitav ühesõnaga. Aga aega on vähe.Nina töökoht - lõhnaorel. Ninad töötavad vaid 2-3 tundi päevas, ei tohi nad suitsetada ega alkoholi tarbida ning vastupidiselt üldlevinud arvamusele pole nad üldsegi kõik mehed.

Ja need lõputud pudelid...