Alcobaça klooster

 Ühel päeval juhtus sedamoodi, et bussisõidul läks iseenesest silm kinni. Üles ärkasin just siis, kui meie tore giid Mirjam oli oma jutuga jõudnud eriti õudsetele radadele – ja siis lõigati tal kõri läbi... No edasi ei läinud see jutt just leebemaks ja et siia üldse midagi kirjutada saaks, olin sunnitud pärast internetist ikkagi järele vaatama, kes siis keda tappis ja miks.

Lugu on seotud Alcobaça kloostriga just seetõttu, et selle tegelased Pedro  ja Ines de Castro kivist hauad asuvad siin. Väidetavalt teavad seda sajanditetagust armastuslugu absoluutselt kõik Portugali elanikud. Kuna lugu on sellisel kujul kirja pandud ja levinud palju hiljem, kui selle tegelased elasid, on arvata, et suure tõenäosusega on lugu paljuski legend.

Nii on kujutatud Pedro I ja Ines'it palju aastasadu hiljem, ühtegi kujutist nendest nende eluajast ei ole, kui välja arvata hauakujud.

 

Tulevane Portugali kuningas Pedro I sündis 1320. aastal. Tema isa kuningas Afonso IV oli otsustanud, et Pedro naiseks saab Kastiilia silmapaistva aadliku tütar Constança Manueli. Nii ka juhtus, kuid Constança saabus Kastiiliast daamidest saatjaskonnaga, kelle hulgas oli ka Inês de Castro (oletatavalt sündinud 1325). Alguse sai surematu armulugu Pedro ja Inês'i vahel. Kuigi tolleagses kuningakojas oli armukese pidamine väidetavalt üsna tavapärane, otsustas kuningas Afonso IV Pedro armukese siiski maalt välja saata. Kui seegi nende suhet ei peatanud, organiseeris kuningas 1355. aastal Ines de Castro julma mõrva. 1357. aastal sai Pedro I pärast isa surma kuningaks ning 1360. aastal kuulutas ta välja oma abielu Ines'iga, mis väidetavalt oli salaja sõlmitud enne Ines'i tapmist. Ines'i hukkajad tapetakse üsna julmal viisil (ei hakka siin kirjeldama). Legendi järgselt laseb kuningas Ines'i hauast välja kaevata, riietab ta kuninglikult ja korraldab tema kuningannaks pühitsemise õukonnas, kus kõik õukonna liikmed peavad Ines'i kätt suudlema. (Suure tõenäosusega on see siiski üksnes legend). Alcobaça kloostrisse laseb Pedro I ehitada 2 kivist hauda, mis asuvad üksteise suhtes jalgadega vastamisi, nii et kui nad viimsel päeval peaksid surnust üles tõusma, siis esimese asjana näeksid nad üksteist. Ines'i haual on kiri "maailma lõpuni".

Pedro I haud, mida hoiavad ülal loomad.

Ines de Castro haud, mille all on tavapäraste loomade asemel on kujutatud Ines'i kolme tapjat.

Tohutu suures kloostrikompleksis elas 999 munka.

sisehoovi park

Minu tähelepanu selle kloostri kirikus köitis aga pühaku kuju, kellel käes maailma kudumisajaloost tuntud liturgilised punased kindad. Olen alati kloostrites-kirikutes silmad lahti hoidnud, et kas näen vihjeid nendele ülitihedalt kootud liturgilistele sõrmkinnastele. Ja siin Alcobaças leidisn sellele esimese märgi.

Kalurite kaitsepühak Peter on kujutatud punaste liturgiliste kinnastega.