Jalutuskäigul Portos sattusime Ülikooli hoone juurde, kus parasjagu toimus üsna veidraid asju. Üks ilusasti ülikonnas tudeng solberdas tiigis ja ajas puupulgaga mööda põhja midagi taga. Selgus, et ta on just 5. kursuse lõpetanud arstitudeng ja äsja saanud need müstilised laiad lindid, mis aga nüüd vette visati ja mille ta peab üles otsima. Ega ta neid küll ei leidnud, ronis lõpuks lihtsalt veest välja :)
Natuke maad eemal rebestasid kaks neiut oma keepe, sest olid teinud viimase eksami. Ka neil olid mapi vahel need laiad lindid.
 |
Selle ülikooli kommete hulka kuulub siis keebi ribastamine ja ribade sõlmimine.
|
 |
Laiad lindid
|
 |
skulptuurid ülikooli pargis
|
 |
Väga matsaka tüvega puud
|
Portos maitsesime ka ühte populaarset ja üsna kummalist kohalikku toitu, mille nimetus on francesinha (prantsuse tüdruk). Üksteise otsa torni laotakse sai, veisepihv, erinevad singid ja vorstid, kõige peale jälle sai ja siis kaetakse paksult juustuga ning küpsetatakse. Serveeritakse spetsiaalse õllest valmistatud kastmega. Ütleme nii, et meile sattunud eksemplar ei olnud ehk kõige hõrgum, sest sealt puudus veiseliha :(.
Aga selle eest oli õhtusöök uhke – kes suudaks loobuda sellistest prisketest küüslaugu praetud krevettidest.
 |
Kohalik pehme munakook suitsutatud ploomiga.
|
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar