Armastatud kuningas Sobhuza II

Külastame eelmise kuninga (praeguse isa) memoriaalkompleksi, kus asub ka väike muuseum. Kuigi ajaloos on on ikka olnud ka periood, kus siinset eluolu inglased määrasid, tundub et nende mõju pole olnud just suur. Riiki on valitsenud ikka kohalik kuningas, vast oli väidetavalt heatahtliku kuninga Sobhusa II läbisaamine inglastega lihtsalt väga hea või ei näinud Inglismaa mõtet sellel pisikesel ja siiski üsna arhailiselt vaesel maal mingit suuremat võimu näidata. 1899. aastal sündinud Sobhuza valitses riiki 1921-1982.
Kuningas lõpetas esimese kohaliku kooli, mille oli rajanud tema ema. (pildil emaga). Piltide põhjal julgen arvata, et siis elas kuningaski veel hütis.
Väike üllatusmoment siis ka – sellel kuningal oli 73 naist ja 250 last. Kuninga leski, kellest paljud praegugi elus, peab üleval riik! Vat milline kummaline maa!

Batika

Aafrika on batikamaa, neil vahabatikas kanagastel on siinsed loomad, elu-olu, rõõmsad värvid ja toredad ornamendid. Kahju, et ei näe, kuidas nad neid teevad – tuleb kohe meelde see vahakannuga mässamine. Ei suuda ostmata jätta mõningasi uhkeid kangatükke.

Svaasimaa küünlavalmistajad

OO, see oli midagi huvitavat! Soojast küünlavahast mätsivad-rullivad-lõikavad küünlategijad mustreid samal põhimõttel nagu kuulsaid Millefiori helmeid või nagu Eestimaagi isetegijad fimo mätsivad. Mustrid aga surutakse küünaldele. Ruumid on täis kirevaid aafrikamustrilisi ja muidu erksavärvilisi küünlaid. Neid on kandilisi ja ümmargusi, elevandi ja jõehobukujulisi – üks kirjum kui teine. Küünlategijad on mehed. Ostan kaasa tervelt kolm svaasimaamehe tehtud küünalt vaatamata sellele, et need eriti kerged ei ole.

Kohaliku kultuuri etendus

Taas kord on vanade traditsioonide kohaselt jäetud püsti üks hüttidest koosnev küla, kus on hütikesed kahe naisega pealikule. Kummalgi naisel on kolm majakest – magamiseks, õlle valmistamiseks ja söögi tegemiseks. Umbes kuuendast eluaastast elavad- magavad lapsed omaette hüttides, poised ühes, tüdrukud teises. See õige vanus on käes siis, kui laps ulatub ülepea käega kõrva katsuma. Tüdrukute hütt on otse värava ääres, sest kui vaenlane peaks tulema, siis selles kultuuris ta naisi ei puutu ja need jõuaksid siis omakorda mehi hoiatada.
Mees ostis naise 17 lehma eest, kui naine polnud süütu, siis sai ka odavamalt. Naisi võis olla just nii palju, kui mees jaksas ülal pidada. Kõige tähtsam naine oli aga ikkagi mehe ema, kes elas eraldi hütis.
Laulud-tantsud sarnanevad juba nähtud šhangaani omadele, aga silma torkasid hirmsad jalaviskamised, nagu kankaan aafrika moodi. Ikka trummi ja vilet ja huikeid, värvilisi riideid ja kilinaid-kulinaid.

Ja kuigi tundub, et umbes nii nad elavad siin osalt praegugi, ajavad esinejad pärast nuka taga jalga siiski teksapüksid.

Vaene ja õnnetu maa

Vaesus paistab välja igal sammul, enamik inimesi elab maal onnikestes, milles pole kindlasti üle ühe toa. 70 % inimestest peab hakkama saama kuni 1 dollariga päevas, selle kõrval elame me kõik Eestis ikka väga jõukalt. Loomulikult on siin ikka ka rikkaid, aga väga suur osa majandusest on ka kuninga kätes. Suurima osa sisemajanduse koguproduktist annab aga Coca-cola, kes kasvatab siin suure osa oma toorainest (suhkruroog).
Kui vaesus on silmagagi näha, siis õnnetus ei paista kohe välja – 38 % siinsest elanikonnast on aidsis, mis on viinud ka inimese keskmise eluea umbes 32 aasta kanti. Tasuta kondoomid on saadaval küll siin ja seal, aga praeguses situatsioonis pole vist nendestki enam mingit kasu. Aidsi levikut mustade hulgas suurendavad ka algelised ja jaburad uskumused. Näiteks kui tahad aidsist lahti saada, pead magama neitsiga! APPI!!!

Kuningas ja ema

Kuigi praegune kuningas on ka Inglismaal koolis käinud, hoitakse siin alal ikka vanu hõimukombeid. Kuningas istub oma kabinetis seljas loomanahad. Igal sügisel on riigis suured pidustused, mida kutsutakse kõrkjatantsuks – 25 neidu tantsivad kuninga ees ja kuningas valib oma ema näpunäidete kohaselt välja ühe, kes saab tema järjekordseks naiseks. Praegu on kuningal juba 13 naist. Tegelikult on siin juba iidsetest aegadest hõimupeliku emal väga tähtis roll – temale pidi jääma ikka viimane sõna. Pildil ei ole nüüd küll kuninga ema, aga väägade väärikas tundub temagi.

Svaasimaa Kuningriik

Krügeri rahvuspargist võtame hommikul suuna Svaasimaa kuningriigile. Kui Lõuna-Aafrika aladel pidid kohalikud hõimud alla andma valgele sissetungijale, siis üksikud eriti tugevad hõimud suutsid jääda sõltumatuks. 1968. aastal sai siinne kuningriik täiesti sõltumatuks Inglismaast.
Piiripunktis sebivad kirevais hõlstides mustad neiud, passi lüüakse tempel ja olemegi sattunud Svaasimaale. Loodus on siin väga ilus – mägine ja metsane. Teede ääres suhkruroo, banaani ja tsitruseliste põllud.