Taas kord on vanade traditsioonide kohaselt jäetud püsti üks hüttidest koosnev küla, kus on hütikesed kahe naisega pealikule. Kummalgi naisel on kolm majakest – magamiseks, õlle valmistamiseks ja söögi tegemiseks. Umbes kuuendast eluaastast elavad- magavad lapsed omaette hüttides, poised ühes, tüdrukud teises. See õige vanus on käes siis, kui laps ulatub ülepea käega kõrva katsuma. Tüdrukute hütt on otse värava ääres, sest kui vaenlane peaks tulema, siis selles kultuuris ta naisi ei puutu ja need jõuaksid siis omakorda mehi hoiatada.
Mees ostis naise 17 lehma eest, kui naine polnud süütu, siis sai ka odavamalt. Naisi võis olla just nii palju, kui mees jaksas ülal pidada. Kõige tähtsam naine oli aga ikkagi mehe ema, kes elas eraldi hütis.
Laulud-tantsud sarnanevad juba nähtud šhangaani omadele, aga silma torkasid hirmsad jalaviskamised, nagu kankaan aafrika moodi. Ikka trummi ja vilet ja huikeid, värvilisi riideid ja kilinaid-kulinaid.
Ja kuigi tundub, et umbes nii nad elavad siin osalt praegugi, ajavad esinejad pärast nuka taga jalga siiski teksapüksid.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar