22. juuni 2023

Ameerika, 11. päev

 Eelmisel õhtul oleme jõudnud linna nimega Toledo, mitte Euroopas, ikka Ameerikas :). Õhtul  üritame pesta hotellis pesu, aga see jääb ära, sest pole pesupulbrit ja masin on ka juba hõivatud. Varahommikul linna pesumajast naastes toob Maret uudise, et terve linna on vallutanud mingid putukad. Majaseintelt pestakse survepesuriga putukaid maha, maapind krõbiseb surnud putukakehadest. Väidetavalt tuleb selline putukarünnak Erie järvelt - Toledo asub Eria järve läänepoolses otsas.

Hommikuks on ukseesine kaetud mingite putukate või pigem hiidsääskedega?

Seintel


Paari tunni pärast, kui hotellist lahkume, on prügikastid kokkuriisutud putukakorjuseid täis.

Putukate pealetung vaibub ja asutame ennast Suure järvistu muuseumisse. Suur järvistu, mis jääb osaiselt USAsse ja osaliselt Canadesse on pindalalt suurim mageveejärvistu Maailmas, siit saab puhta joogivee umbes 40 miljonit inimest. Muuseumis selgub, et Erie järv, mille juures asume, on laevadele ka üpris ohtlik olnud.


Muuseumikülastuse juurde kuulub ka kahe laeva külastus - üks väike puksiir ja teine suur kaubalaev.



Laeval


Vaade laevalt Toledo linnale.

Edasi viib tee meid mööda Erie järve kallast väikesesse linna, mille nimi on Sandusky. Miks me siia tulime? Sest see asub täpselt poolel teel Clevelandi ning autosõidul leian, et siin asub vanade karusellide muuseum. Kuna me pole ju kunagi karusellimuuseumis käinud, siis otsustame minna :D.

Muuseum asub vanas postkontoris. Ning siia on kogutud suur hulk erakogudes olevaid karuselliloomi – hobuseid, kaelkirjakuid, eesleid ... Giid räägib väga põhjalikult, kuidas neid puust karuselliloomi tehti, no see muuseum ongi sisuliselt puukäsitöömuuseum, käsitöölistele väga kohane. Karuselliga saab ka muidugi sõita :)

Karusellimuuseum



Karuselliloomad ja maalitud paneelid, mis on karusellide keskmisel osal.



Kuidas tehti karuselle?



Igasugu nikerdusi.

Vanemaid ja uuemaid hobuseid.

 Pärast muuseumit teeme pisikese jalutuskäigu selles linnas ja sööme pubis. Toidust ma polegi veel rääkinud. No see on Ameerika – suur, rasvane, palju saia ja kokkuvõtvalt üsna ühekülgne. Põnevamat gurmee-einet võib leida ilmselt ainult kallima otsa restoranides. 


No ei mahu see asi siin taldrikule ära, see on muide praetaldrik.

Vaade Sandusky linnale.

Ja pärast väikest jalutustiiru sõidame edasi Clevelandi poole, kuhu oleme sõidu ajal võtnud järgmise öömaja. Meie reisi planeerimine käibki ikka sõidu ajal telefoni näppides. Leian netist, et täna õhtul toimub mingis kohas nimetusega The Beachland Ballroom & Tavern rockkontsert, millele saab ka netist pileteid osta. Kuna me ei tea, kas telefonis olevast piletist piisab või tuleb see välja printida, siis otsustame ilmuda kohale ehku peale. 

Kontsert algab kell 20, aga asutame end aegsasti teele, kuna piletit meil ju veel pole. Autoga lähemale seigeldes läheb linnaosa järjest "hämaramaks", katkiste akendega majad, üsna palju prahti jne, tundub, et siin ei saa küll sellist koht olla, millel nii palju reklaami netis oli. Kohale jõudes tekib algul väike pelgus, kas see koht üldse on nii enam-vähem turvaline? Aga kuigi väike ja räämas, on püstjalu väikeses klubis-tavernis kõikuv rahvas nii umbes keskmises vanuses 60 suhteliselt soliidsed vanamehed, kes oma noorust meenutavad :D. Lavale astub lausa kaks bändi ja mõlemad on head. Väiksel vaheajal saab külastada klubi keldris olevat retropoodi, kus müüakse plaate ja 70ndate rõivaid. See oli üks täiesti tore rockiõhtu...

Rockiklubi asus sellises hämaras linnaosas.


Soojendusbänd Whiskey Daredevils. Eriti äge oli trummar :)

Peaesineja The Hi-Jivers
Võibolla õnnestub telefonist siia lisada ka väike videolõik. Sellega ongi 11. päev Ameerikas öösse jõudnud.






Kommentaare ei ole: