Ateena

 Saabub päev, mil meie pisike reisiseltskond jaguneb kaheks – üks autotäis sõidab Ateenasse, et siiski üle vaadata ka Akropol, aga teine autotäis teeb lausujumise kõrval mõned lühemad matkad randa ja koobastesse.

Asume mööda mägiteid hommikul teele. Autosõitu jagub täpselt kolmeks tunniks ja siis see algab. Uskumatult võimatu parkimiskoha otsing Ateena linnas. Ega me üritagi ennast südalinna paigutada, mõtlesime kõigest mõnd sadama parklat, kust siis metrooga kesklinna sõita. Mõte oli hea, aga välja kukkus siiski veidi teisiti. Autod pargivad mõlemal pool tänavat ja nii kilomeetrite viisi, liiklus on närviline-suvaline-stiihiline ja lisaks sõeluvatele autodele ja mootorratastele hüppavad ka inimesed autode vahele üsna suvalistest kohtadest. Parklaid pole kusagil ja kui mõni pisike parkla, kuhu mahub umbes 5 autot ongi, siis on see muidugi täis. Sõidame oma valitud linnaosast päris kaugele ja lõpuks õnnestub tee ääres leida kohake, kuhu auto paigutada. Aga metroo jääb sellest kohast juba lootusetult kaugele. Lõpuks otsustame hoopis takso kasuks, aga meid on ju 5.

Takso peatub ja taksojuht ütleb, et baby võib sülle võtta (baby on nii umbes 140 cm pikk 11-aastane) ja nii siis kimabki see takso rallitades Akropoli poole.

Tegelikult võiks soovitada Akropoli piletid netist varem välja osta, sest need on kellaajalised ja meie saame need poole kahe ajal ostes alles 15.45. Niisiis asume otsima teisi tähtsaid objekte. 30-eurose piletihinna sees on kõik Vana-Kreeka vaatamisväärsused, lastel piletit ei ole, nii et meie absoluutselt ülekasvanud babyd saavad niisama. Kõike me siiski sedakorda vaadata ei jõua.

Ilmselt eeldatakse, et paljud käivad koos giidiga, sest viidamajandus ja erinevate punktide loogiline järjestamine ja üles otsimine on üsna vaevaline. Isegi wc leidmiseks kulub üsna rohkelt aega.

Alustame agoraa (vabade kodanike rahvakoosolekute, kauplemise jne plats) vaatlusest.

Agoraa väravaehitis ehk propüleed.

Väljakul on varemeid erinevatest ehtistest, alates sammaskäikudest ja lõpetades tolleaegse käimlaga, kus ka voolav vesi olemas oli.

Vaatleme Hephaistose templit, mis on üks kõige terviklikumalt säilinud templeid üldse. Meie seltskonnas on õnneks ka ajaloohuviline kuuendik, kes oskab meile sepatöö- ja tulejumalast Hephaistosest pikemalt rääkida :) Teiste ilusate surematute jumalate hulgas oli Hephaistos ainuke inetu ja ka lombakas. Hephaistos oli lahke, rahuarmastav ja töökas tulejumal - jumalate kujutamine töötavana oli Kreekas haruldane.  Hephaistos valmistas suure osa jumalatele ja ka legendaarsetele kuningatele kuulunud imeasjadest, alates relvadest, turvistest ja troonidest jne.Hephaistose naine oli ilujumalanna Aphrodite.

Hephaistose tempel

Hephaistose tempel – tõesti väga terviklik ja võimas.

Vaatame üle Dianüsose teatri varemed Ateenas, mis asub kohe Akropoli lähedal. See 5. sajandil enne Kristust ehitatud teater on maailma vanim teadaolev teater, mis oli pühendatud veinijumalale ja teatrikunsti kaitsjale Dianüsosele. Siit avaneb ka päris tore vaade Ateena linnale, mis vähemalt kõrgelt paistab tõeline kivilinn – rohelised alad peaaegu puuduvad.

Kell hakkab jõudma niikaugele, et saame mööda treppe tõusta Akropoli (pilet on kellaajaline, nii püütakse reguleerida turistide arvu). Üle Ateena linna kõrguval mäel on müüriga piiratud ala, millel kunagi oli kaitsetähendus, aga see oli ka religioosne ja kultuuriline keskus. 

Vaade Ateena linna tähtsaimale osale – Akropolile altpoolt.

Esmalt tuleb läbida Akropoli suurte dooria sammastega väravad ehk propüleed.

Väravad

Kohe värava juures asub väike võidujumal Nike joonia sammastega tempel.

Sellel joonisel on rekonstrueeritud kogu Akropoli väljanägemine nii nagu see kunagi olla võis. Paremal väike Nike tempel, treppidest üles väravaehitis, keskel ülal Parthenon, mille keskel asus kunagi suur puidust üle kullatud Athena kuju. Teine Athena kuju asus väljas. Vasakul paistab Erechtheioni tempel.

 

 Parthenon

See on võimas ja suur tarkuse- ja sõjajumalanna Athena tempel. Üksiti peab mainima, et Athena oli ka kunsti ja käsitöö eest seisev jumal :). Aastatel 447–438 eKr valminud Parthenoni peetakse üheks maailma kuulsaimaks ehitiseks, teada on ka selle marmorist dooria stiilis templi arhitektid ning kujude autorid. Parthenoni proportsioone peetakse täiuslikeks. Välisservas on ühtpidi 8 ja teistpidi 17 dooria stiilis sammast. Templi sees algselt olnud kullaga kaetud Athena kuju viidi templist ära juba Rooma ajal ning see on hävinenud.

Akropoli kõige kõrgemal osal asub võimas jumalanna Athenale pühendatud tempel - Parthenon

Parthenon on ka praegu taastamisprotsessis.

 Ajalugu pole selle templiga hästi ringi käinud, seda on purustanud nii maavärin kui erinevad vallutajad. 6. sajandil muudeti Parthenon kristlikuks kirikuks, kui 15. sajandil Kreeka osmanite kätte langes, muudeti Parthenon mošeeks, juurde ehitati minarett, kuid hoonet ennast ei muudetud. 17. sajandil, kui veneetslased Ateenat piirasid, asus seal püssirohuladu, kuhu langes veneetslaste kahurikuul. Plahvatuses hävines suur osa sammastikust, mis hiljem taastati. 1801. aastal eemaldati friisil olnud kujud ja viidi Inglismaale. Vaatamata Kreeka Valitsuse nõuetele need tagastada, asuvad need jätkuvalt Briti Muuseumis.

Siit saab vaadata, kuidas Parthenon aegade jooksul lagunenud on

Erechtheioni tempel

Akropoli alal on ka Athenale ja Poseidonile pühendatud Erechtheioni tempel. Selle mitmeosalise templi uhkeimaks osaks karüatiidide koda. Karüatiidid on naisekujulised sambad, mis muide kõik üksteisest erinevad. Suurepärane võimalus heita pilk ka Kreeka naisterõivastusele (naised peplostes).

Erechtheioni tempel, esiplaanil kuulus karüatiidide koda.

 Kõik, kes tahavad oma ajalootundi laiendada, võivad seda kõike ise vaatama minna :). Peab ütlema, et meilgi jääb ajanappuse tõttu mitu olulist objekti, näiteks olümpiastaadion, vaatamata.