Mingem üles mägedele

Ei tule siin nüüd mingit mägimatka, selline tore paaritunnine jalutuskäik Makarska mägises-metsases rannikupargis.

Üleval teerajal kõndides oleme kord allpool ja kord üsna kõrgel kaljuserval. Päike ja imelised vaated merele. Puud on siin väga "ühekülgsed", fotodeltki on näha, kui kaldus nad kasvavad. See on põhjustatud ülisuurtest tuultest, mis pidavat siin talvel valitsema. Meie aga näeme üksnes peegelsiledat vett, õtsvaid kaktuseid ja lopsakaid viltuseid mände. Liigume kaljude vahele jääva ranna poole, lootuses et rannahooaeg on läbi ja nudistide rand on tühi :).

Viltu kasvavad puud.

Teerada on kord madalamal kord kõrgemal kaljuserval.

Imeilusad vaated sini-rohelisele merele.

 Teerada on küll ühest servast alt toestatud, kuid ilma igasuguste piireteta. Allapudenemist tuleb ikka ise vältida.

 Meie matkakese kõrgus on hästi näha järgmisel päeval, kui sellest rannikust laevaga möödume.

Horvaatia on tuntud nudistidele mõeldud kohtade poolest. Hiljem loen netist, et siin on Euroopa esimene nudiste pooldav piirkond. On spetsiaalsed puhkemajad nudistidele ja loomulikult ka rannad.

Kuid see rand ei ole tühi, hea silmanägemisega lapsed märkavad juba kaugelt, et seal on mõned paljad inimesed. Kuna me siiski ennast nudistideks ei pea ja ei taha ka neid segada, siis keerame laste pahameeleks otsa ringi ja matkame tuldud kaljuserva pidi tagasi linna poole, kus sulpsame merre järgmisel rannal. (Päris igal pool see tänu kaljudele võimalik ei ole ka).

Nende kahe kalju vahelises sopis on nudistide rand.