Kaks vanaisa, kaks vanaema, neli last ja seitse lapselast - nii me maandumegi Horvaatias. Kahe rendibussikesega asume Spliti lennujaamast oma pikalt ettevalitud-broneeritud villa poole teele.
Esimene emotsioon - siin on soe! Naljakas on ju vaadata kuueaastast, kes ei suuda esimese hooga uskuda, et ta võibki lennujaamast väljudes oma villase tutimütsi peast ära võtta :).
Mööda rannikut kulgevat teed läheneme oma nädalasele kodule Makarskas. Vaade bussiaknast on uhke.
Pärast väikest ekslemist leiame üles Villa Natasha, kus perenaine juba uksel meile lehvitab. Väike ülevaade, mis, kus ja kuidas siin toimetada ning rõõmsameelne Natasha jätab meile võtmed ning sõidab alla linna oma koju.
Roosakas villa on meie päralt, kõigile on ruumi magamiseks, puhkamiseks, söömiseks, pesemiseks. Terve villa on väga puhas ja maitsekas ning varustatud kõigega mida vähegi võiks vaja minna. Laste jaoks jääb terveks nädalaks siiski kõige olulisemaks osaks õues olev bassein, kus ujutakse hommikul, lõunal, õhtul, isegi öösel :).
Ma kujutan ette, et kindlasti keegi nüüd mõtleb, et palju see kõik maksta võib. Ei hakka siin numbreid välja tooma, aga palju-palju vähem, kui te ette kujutate. Ühelt poolt on Horvaatias turismihooaeg just lõppenud ja teisalt on hinnad siin väiksemad kui Eestis.
 |
| Vaade villa rõdult. |
Traditsiooniliselt jaotame ära köögitoimkonna päevad, ehk siis kes millal hommiku ja õhtusööki teeb. Lõunasöögid jäävad majast välja.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar