Väike merereis

Kuigi Makarska sadamas pakivad lõbusõidulaevad ennast juba hooaja lõpuks kokku, jääb mõni neist siiski ka hilistele turistidele teenust pakkuma. Nii broneerimegi endale neljapäevaks sõidu Horvaatia kahele suuremale saarele. Laevaonu reklaamib sadamas oma laevareisi, mis viib soovijad saarereisile, hinna sisse kuulub ka toit ning reklaampilte vaadates jääb vähemalt mulle esmalt mulje, et ka ekskursioonid saartel.

Lahkume hommikul vara Makarskast.

Sellise laevakesega asume teele.

Meri on harukordselt vaikne ja laev vaatamata hooaja lõpule tegelikult täiesti täis. Esmalt sõidame paar tunnikest saarele Hvar. Saab vaadata laintesse, kududa või kõigile olemasolevatele paberilipikutele eeslimängu mängida :).

2 Horvaatia suuremat saart – Hvar ja Brač

Vahetult enne kohalejõudmist annab nö kaadritagune hääl väikese ülevaate saarest, no umbes nii nagu Elroni rongis öeldakse, et ärge unustage oma asju ... Saarega tutvumiseks antakse tunnike aega ja ega sellega eriti kuhugi ju ei jõua. Nii väike see saar ka ei ole. Reklaampiltidelt nähtud lavendlipõlde muidugi selle tunniga keegi vaatama ei vii, aga igalt nurgalt võib osta lavendlilõhnalisi kotikesi, sest tõesti tundub, et lavendel on selle saarekese sümbol.

Lavendlikotikesed kõikvõimalikes versioonides.

Mida siis tunniga jõuab? Süüa head jäätist :) ja teha lühikese jalutuskäigu Jelsa nimelise linnakese kitsaste tänavate vahel, nautida ilusat ilma ja teha mõne pisikese ostu, näiteks suvekübara näol, mille valib endale reisimeeneks üks kena kuuepoolene.

Kohe sadamas on suur hulk kohviukuid ja turiste.

Tõttame laeva tagasi ja alustame sõitu järgmisele saarele. Sellel teekonnal pakutakse toitu. Pakkumisel on kaks varianti – grillitud kala kapsasalatiga või kana kapsasaltiga. Ütleme siis nii, et nälja see asi küll peletab, aga erilist maitseelamust ei paku. Lapsed söövad enamasti ära oma kana ja jätavad järele kapsakuhjad.

Randume saarel nimega Brač. Jällegi räägib enne sadamasse jõudmist "hauatagune hääl" mitmes keeles, mida saarel näha võib. Turistide hulgas väga populaarse saarega tutvumiseks on aega 3 tundi.  Üks vaatamisväärsus on siinne kuulus kuldsarve neeme rand, mis neemena merre ulatub ˜– kuna lapsed tahavad randa "igast asendist", siis see saabki olema meie sihtpunkt. Minnes lähevad sportlikumad meist jalgsi, aga mudilastega valime transpordiks väikse linnarongi, mis viib läbi ka mõne viinamarjaistanduse ja oliivisalu vahelt.

Turistirongiga randa.

 Rand on uhke, puhas sillerdav vesi ja mustmiljon ilusaks ümaraks lihvitud väikest kivikest. Rannal on värvikad prügi sorteerimist võimaldavad kastikesed ja ei mingit rämpsu. WC-kasutus maksab 5 kohalikku raha, aga kui sa oled väike ja sul on suured sinised silmad ja heledad patsid, võid WC-tädi käest ka pisikese šokolaadi kingiks saada :).

Sarvekujulise neemena vette ulatuv rand.

Lihvitud kivid, augukestega kivid, merekarbid – kõike võib leida.

Puhas vesi ja väga vähe rahvast.

Viltused puud ja prügikastid.

Tagasi sadamasse kõnnime mööda pikka, umbes 5 km pikkust tühja rannapromenaadi, ühel pool hotellid ja teisel pool tühjad rannad :).

Kasse saab siin näha igal sammul.

Rannapromenaad. Kaardil märgitud punase joonega :)

Võite ette kujutada, kui palju rahvast siin tippajal on :)