Söök

Hommikune jalutuskäik Makarska turule jääb poolikuks, sest kalaturu hoone uksel on silt, et avatakse jälle 2020. kevadel. Tundub, et kohalik rahvas leiab oma kalad siis mujalt (poes pole ka eriti suurt kalavalikut näha). Ilmselt saab küll kala osta randa tulevatelt kaluritelt. Aga jah, isegi turg suletakse turismihooaja lõppedes.

Aedviljaturg on siiski avatud ja kuigi see pole suur, on saadaval kõik vajalik.

Ringi rännates on kõikjal näha puudel ahvatlevaid granaatõunu. Kohalikud mandariinid on küll hapukad, aga väga mahlased. Peaagu kõikjal jäävad vaateväljale oliivipuud. Tundub, et pole vahet, mis tööd sa päriselt teed, mingi hulk oliivipuid võib sul ikkagi olla. Ka meie maja perenaine Natasha oli just parasjagu oma oliive korjamas, kuigi ta töötab koolis õpetajana.

Söögiga oli sedakorda keerukam, sest 15 inimesega korraga väljas süüa polegi alati nii kerge, seda enam, et niimõnigi koht mis me hommikul välja olime valinud, osutus tegelikult suletuks. Nii jääb siin kohalikku toitu põhjalikult tutvustav postitus ära.

Populaarne toit pidavat olema kaheksajalasalat.

Mina sõin kohe esimesel päeval grillitud tuunikala, mille kõrval oli kartuli-spinatihautis. Nägi hea välja, aga kala oli veidi nagu puine. Seetõttu võtsin viimasel päeval Splitis taas grillitud tuuni. Minu üllatuseks toodi see täpselt samasuguste lisanditega (mingid tavad ilmselt), ei näinud küll nii hea välja, aga kala oli medium ja väga maitsev :).

Grillitud tuunikala vol 1

Grillitud tuunikala vol 2