Teine päev möödus vaiksemalt kui võiks arvata, sest ootamatult tabas meid mingi kõhutõbi. Ja nagu sellisel puhul ikka, siis ei tabanud see meid ka väga korraga, mistõttu võib aktiivsest toidunautimisest ja pikematest matkadest kohe kaks päeva välja arvata :(.
Siiski tegime pisikese jalutuskäigu mööda randa. Rannaliiv on siin tume, nii et rannajalgadega ei tasu valgete linade vahele minna, võiks eelnevalt pesta... Ookean tundub kaugelt üsna tasane, kuid otse rannal on siiski sellised murdlained, et minusugune keskmine vanaema ei sooviks seal küll supelda. Raudselt jääksin vee alla või purjetaksin lainetega kesteabkuhu...
Hotelli juurde tagasi jalutades vaatame veidi kevadtöid. Ehk siis aiatöid. Rajatakse just parasjagu toredaid lillepeenraid – esmalt peenrakangas, siis veevoolikud, siis taimed ja kõige lõpuks valged kivid, mis pidavat niiskust hoidma. Jah, kogu see puhkuseilu ja lopsakad palmid on ju rajatud sisuliselt kõrbe. Igat rohelisel nutil ja lillel on voolik all, aga kui vett anda, siis kasvab kõik ilmselgelt suurepäraselt. Päris ära ka ei kõrbe, sest läbi aasta on temperatuur nii umbes 20 ja natuke peale. Ja üks tähelepanek veel, siin puuduvad igasugused päevitamist segavad putukad, pole näha ühtegi kärbest ega sääske.
Kilomeetrite kaupa sellist kivipeenart, kus vahelduvad väiksed lilled ja üsna pirakad ümmargused kaktused.
Ja siis muidugi kõik need lillekesedki, mis meil on, aga kuna nad siin ilma igasuguse puhkepausi ja putitamiseta õitsevad, siis on pelargoonid nagu põõsad ja mitmed meil tuntud toataimed üsna puumõõtu.
Õhtul tellin mingist üsna suvalisest söögikohast (pole kerge valida, sest söögikohti on järjest sadades) Kanaari kana. Vanaisa on sunnitud läbi ajama märksa dieetilisema toiduga :) Aga seda kana, mis on üsna rasvane, pealt krõbeda kooriku ja kohaliku kastme ja kartulitega on ikka hullult palju ja see on märgatavalt soolasem kui ma tavapäraselt ootaks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar