Natuke tundub uskumatu, et sellel Saaremaa suurusel saarel on täiesti erilaadsed ilmaolud. No umbes et Orisaares on päike ja absoluutne tuulevaikus ja Leisis viib külm tuul püksid jalast ära. Aga siin on see loogiline. Lõunarannikul on soe ja kuiv, päike paistab ja tuult pole ning piisab sul vaid sõita saare põhjaküljele, kui saad aru, et ilm on vahel ka pilves ja puhub metsik tuul.
Ja kolmandal päeval avastas vanaisa, et kõik astmarohud jäid maha! Ja ta ei ole neid mitte kusagilt organiseerima asunud, sest et neid polevat vajagi. Ja vaatamata seni kogetud soojadele maadele pole mul siin jalad paistes. Viimane võib olla ka muidugi sellest, et me põhiliselt lebotame ja terve päev ei kõnni. Vaat mis teeb puhas ja kuiv õhk. Ilmselt tullakse siia ka tõesti tervist turgutama. Tänavatel on keskmisest kõvasti rohkem elektriliste ratastoolidega liiklejaid. Aga eile nägime ka sellist pilti, et vanamees tõusis oma ratastoolist püsti, tegi ilma mingi kepita terve hulga krapsakaid samme, et bussiaegu näha ja siis istus ratastooli tagasi. Ma pean tunnistama, et pole Eestis silmanud täiesti liikumisvõimelisi inimesi ratastoolidega ringi sebimas.
Lisan siia mõned linnapildid ka, muidu arvate, et oleme kogu aeg ainult kaktuste vahel kõndinud.
Ainus allesjäänud majake "neetud pealinnas" Garachicos. Kunagine pealinn jäi aastal 1706 vulkaanipurskes laava alla ja hävis peaaegu täiesti. |
Alles olevat jäänud ka üks kiriku sein. |
Seesama kirik seestpoolt. Kanaarid on peaaegu kõik katoliiklased. |
La Orotava linnas asub ülikool, rohkelt kauneid maju ja aedu. 17. sajandist on siin komme vulkaanilisest liivast piltide ja lilledest vaipade meisterdamine tänavatele. Kui ma nüüd õigesti aru sain, siis toimub see lihavõttepühade ajal.
Just sellele väljakule tehakse neid liivast pilte. |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar