Ameerika, me lendame nüüd koju

 Chicago lennujaama kõrges fuajees on helmekeedest tohutu suur taies. Kas see on kirju Ameerika võrk, mis võiks sind kinni püüda? Ilmselt mitte, tore reis oli, aga koju minna on ka väga tore.

 Mis on need pisikesed üllatavad emotsioonid ja faktid, mis veel meelde torkavad, aga millest ma pole siin eriti juttu teinud.

• Ameerikas näib olevat väga palju väga suuri ja väga huvitavaid muuseume.
• Ilma igasuguse etteplaneerimiseta ja ettebroneerimiseta on võimalik täiesti hakkama saada ja käigupealt kujundada täitsa tore reis :)
  
• 18 päeva jooksul ei õnnestunud siseneda ühtegi kirikusse ega katedraali, see on väga suur erinevaus tavapärastest turismireisidest :)
  
• Igale poole sõidetakse autoga. Õigupoolest enamasti pole kõnniteidki, et kuhugi jala minna saaks ja ka ülekäiguradasid mitte. Tundub, et jalgsi käia annab ainult suurlinna parkides ja peatänavatel. Mujal tuleb kasutada autot. Eriti ei torka silma ka jalgrattureid.
  
• Keskmises ja eriti odavamas söögikohas on sisuliselt ainult kiirtoit ja seda on taldrikul VÄGA PALJU. Ja et see nii on, seda on näha ka ringi liikuvate inimeste pealt, kellest üsna arvestatav protsent on väga ülekaalulised. Mina oma üsna suure kehaga tundun siis keskmisest peenem olevat. Igas rõivapoes on kõiki rõivaid ka väga suurtena.
• Ühiskond paistab tolerantne, pole ilmselt vahet, mis rahvusest oled, oled valge või must, paks või peenike jne. Selle omamoodi väljenduseks on tõsiasi, et ülekaalulised ei püüa kuidagi nii riietuda, et nad saledamad tunduksid. Keegi ei varja oma päästerõngaid ega lopsakaid vorme, julgelt kõnnivad 150-kilosed inimesed õhukestes retuusides ja nabapluusiga. 
• WC potid on kummaliselt madalad ja wc-paber hirmus õhuke :).
• Kilekotte kasutatakse ülemõistuse palju. 

Lõppkokkuvõttes oli väga vahva reis, aitäh toredatele kaaslastele ja tänu kuulub muidugi MTÜle Rahvarõivas, kes selle reisi või õieti kogu selle rahvarõivakooli grupi algatas, sest reisi esimese nädala tulipunkt oli ju rahvarõivakooli lõpetamine Chicagos. Midagi nii ootamatut nagu Canada piirilt tagasi saatmine, ei osanud me muidugi ette näha. Ja see muutis kogu meie reisi, üsna igas mõttes.

Kõige lõppu lisan pildi neist vahvatest Ameerikas elavatest eesti naistest, kes rahvarõivakooli lõpetasid ja ise endale rahvarõivad tegid.

Ameerika, 17. ja 18. päev

 Otsustame, et kaks viimast ööd katsume olla Chicagos ja päeval veel ringi vaadata ja ka natuke shopata. Mida lähemale jõuame Chicagole, seda hämaramaks muutub, lõpuks on päike nagu mingi uhmane juustukera. Nii, 16. päeva lõpuks on meid tabanud Canada metsatulekahju tossupilv. Autost väljudes on tunda üsna korralikku kä'rsahaisu ja uudised ütlevad, et Chicagos ei tasu eriti välja minna. 

Esimese päeva pühendamegi ostlemisele, ehk siis ei kavatsegi nagu väljas olla. Kui teie esmaste huvide hulgas juhtub olema poodlemine, siis vähemalt selline odavama ja keskmise hinnaklassi kraam on siin ikka päris odav. Eriti kui sattuda mõnda outlet poodi. Ka toit pole kallis. Silma hakkab see, et ostjaid on justkui väga vähe, kuigi poed on hiigelsuured ja neid on kõikjal.

Kõik, mis sa ostad, topitakse igal juhul kilekotti, isegi mitmesse kilekotti. See näib üsna masendav. Poodides on kassa juures selline kilekotikarusell ja müüja topib pärast piiksutamist kõik kilekotti :(

Kuigi mul on alati ju poes kaasas riidest ostukott, ei võimalda selline süsteem isegi seda nagu pakkuda. Müüja sehkendab kõik ostud mitmesse kilekotti... Ja Ameerika on suur ja kotte on oikuipalju :(

 

Toidupoes on ka tervisliku toidu letid lookas, aga kui vaadata, mida inimesed söövad, siis jah... hamburger, grillvõileib, rasvaküpsetis, tulimagusjook jne.

Ootamatult palju on ka toiduvärvilist toitu - siniseid kooke, prrr.

 Viimasel päeval on Canada toss veidi hajunud ja me läheme taaskord Chicago kesklinna, juba tuttavasse Millenium Parki. Täna on siin kontserdilaval ka suur orkester esinemas (Tšaikovskit mängitakse).

Viimasel pealelõunal Chicagos ostame jõgede tuuri, ja liugleme turismipraamikesega pilvelõhkujate vahel.

Jalutuskäik peale seda jääb siiski napiks, sest ähvardab vihma sadama hakata ja märgade riietega lennukisse ronida pole vist eriti mõnus.

Väga kaunilt looklev pilvelõhkuja.

Lipp ja lipuvärvides kaunistused on aukohal.

Ameerika, 16. päev

Hommik Indianopolises algab traditsioonilise hommikusöögiga ja jätkub muuseumikülastusega. Muuseumeid on siin palju nagu mujalgi, aga kuna on teisipäev, siis paljud neist on kinni. Valime indiaani kunsti muuseumi. Väga suures ja moodsas hoones on väljas nii tarbekunst, fotokunst kui maalikunst. Natuke keerukaks teeb vaatlemise see, et tööd on ajaliselt läbisegi. Ehk siis praeguste indiaani kunstnike ja mitmesaja aasta taguste loojate omad läbisegi. 

Keeletuba, saab kuulata.

Kaasaegne indiaani kunst. Kohe meenub Regina Lukk-Toompere.

Indiaani bargello lapitöö

Ja ring hakkabki täis saama, pealelõunal alustame sõitu Chicagosse. Esimest korda oma ringreisi jooksul otsustame ööbida 2 ööd ühes kohas. Esimene päev kulub shoppamiseks ja teisel teeme Chicagos jõetuuri ning vaatame veel kesklinnas ringi... Lõppsõna sellele reisile tuleb juba kodust.

Selline oli meie ringreis Ameerikas :)

Ameerika, 15.päev

Eelmisel õhtul oleme sõitnud Pittsburghist linna, mille nimi on Columbus. Majutus on taaskord sarnases hotellis ja kuna sellistes hotellides hommikusööki pole või on see väga askeetlik ja vähemalt osa meist tahavad hommikul korralikult süüa, siis oleme päeva alustanud enamasti mõnes populaarses ameeriklaste hommikusöögikohas. Ehk siis veidi hommikusöögist.

Esmalt juhatatakse lauda ja siis tuuakse kõigile kohvi (või teed) ja seda kallatakse soovi järgselt ka pärast juurde. Siis tuuakse suur ja läikiv menüü, kus on hulk ameerikalikke hommikusööke, ikka nii- ja naasuguste komplektidena. Mõnel hommikul oleme neid poolitanud, sest portsjonid on ikka hirmus suured. Ja rasvased. Ja saia on palju. Ja suhkrut on palju.

Selline näeb välja menüü. 

Ja sellise taldrikutäie saad, kui tellid hommikuks pannkooke. 

Väga palku pannkooki, see on muide praetaldrik. 

Mina näiteks valisin ükspäev toidu, kus oleks vähem saia. No ainult 2 õhemat kuklit, mille peal viil sinki ja upumuna ja siis kaste ja kõrval üsna suur peenikest kartuliribadest praetud röst. Kui see toit siis kohale saabus, oli see hulka suurem kui pildil ja seda misiganes majoneesi-või-munakastet oli muna peale tõstetud umbes 5 cm paksune kiht :D.

Menüüs on palju komplekte ja näiteks täna võttis meesinimene, kes muidu üldse hommikust ei söö, sellise taldrikutäie, kus olid menüüpildil ühel taldrikul šokolaadiga pannkoogid koos muna ja peekoniga. No see tundus lihtsalt nii hullumeelne kooslus, et ta tahtis säärast taldrikutäit pildistada :D. Aga võta näpust, kohale toodi see ikkagi kahel eraldi taldrikul. 

Aga nüüd siis kõik see, mida tegime 15. päeval. Päevakorras oli tegelikult 4 punkti. Kõige esimene neist oli tutvuda Columbuse linna kahe Quilting-keskusega (teppimine ja lapitöö).  Üks neist asus lausa kusagil kusiganes elamute vahel ja osutus täiesti kinnilöödud akendega majaks, kus ilmselgelt mingit käsitöötegevust ei toimunud. Teine oli aga järjekordne käsitööliste ostupõrgu.

Red Rooster Quilting

Selline pood-töötuba, kus maast laeni kõike, mida lapitehnikaks vaja, alates tööriistadest ja teppimis ja õmblusmasinatest ja lõpetades igati sorti puuvillaste kangaste ja kangatükikestega. Uhh. Kuna 50% meie väikesest reisiseltskonnast on ju käsitöölised, siis ülejäänud meesinimesed olid sunnitud autos ootama. Naine, nõrkus on sinu nimi – veel hunnik kangast :D

Pärast voodi peal ladusime ritta ja vaatasime, kellel on rohkem...

 Järgmine päevakorrapunkt oli botaanikaaed ja talveaed. Seal võtsime 2 kärbest ühe hoobiga, sest botaanikaaias oli taimede vahel klaasikunstnik Dale Chihuly puhutud klaasist taiesed.

Franklin Conservatory and Botanical Gardens

Esimese hooga tegime botaanikaaiale tiiru ümber ja veendusime, et kõik väravad on kinni. Ega väljaspool aeda ka kole ei olnud, olid ilusad taluaia taimed, maitsetaimed ja mitut liiki puid-põõsaid. 

 Aga mõned inimesed jalutasid ju seespool aeda. Siis selgus, et tuleb osta pilet ja minna nö suurde talveaeda. Põnevad taimed ja kasvavatest taimedest loomad-linnud. Palmimaja ja bonsaid jne. Eriti uhke oli muidugi see, et taimede vahel oli klaasinäitus, väga suurejoonelised värvilised taiesed olid taimede vahele sobitatud.

Puhutud klaasist

Suured klaasist kompositsioonid taimede vahel.

Õues oli lisaks pargiilule veel Paul Busse liikuvate minirongidega aed ehk Garden Railway.

Matkarada

Järgmine peatuspaik oli matkarada Indian Run Falls, millega me siiski tutvusime põgusalt, ehk siis pikale ringile ei läinud. Kuna Anul oli sünnipäev, mida pidime tähistama Niagara joal, siis tegime selle vähe väiksema vee ääres ära :)

Edasi tegime tee ääres väikese pikniku ning kihutasime edasi Indianapolisse ja maandusime järjekordses hotellis.

Õhtusöök Brasiilia liharestoranis

 Aega oli nautimiseks väheke napilt, aga süüa ja maitseelamusi see-eest rohkelt. Maksime ära lihaeine ja süsteem käis nii... Korjad taldrikule bufeelauast kõike head paremat ja siis tulevad järjest kelnerid, kes toovad erinevaid grillitud lihatooteid otse vardast. Kui tahad, et sulle ka pandaks, keerad laual väikesel sildil rohelise poole üles, kui enam ei taha, siis punase. No tegelikult võib ennast niimoodi suht ogaraks süüa...