Jälle Ameerika, 10.päev

 Hommikul, mil pidanuksime ärkama Torontos, oleme jätkuvalt Detroidis. Meie edasised päevad kulgevad nüüd nii: Hommikul teeme plaani, mida me nüüd vaatame ja kuhu läheme, pealelõunal hakkme telefonis samaks õhtuks otsima öömaja (mis on muide seni ka õnnestunud :D), siis sõidame edasi või tagasi, et õhtuks uue linna uude öömajja jõuda). ühesõnaga, kulgeme siin päev korraga. Sellisele reisile pole ma varem sattunud, aga õnneks on meil suur rendiauto, mitu juhti ja lõbus seltskond.

Sellesse autosse mahume kõik kuuekesi kenasti ära.

No nii, 10. päeva plaanides on 2 vaatamisväärsust. Esmalt Detroidi kunstiülikooli kunstimuuseum - Detroit Institute of Arts ja õhtupoole siis Henry Fordi muuseumi vabaõhumuuseum, kuhu me eelmisel päeval ei jõudnud.

Muuseum on suur ja ajaplaneeringuga oleme selles mõttes eksinud, et tervet muuseumi me läbi käia ei jõuagi. Aga kõigil, kes juhtuvad Detroiti sattuma, soovitan minna. Autos teen eeltööd ja avastan, et selle muuseumi kollektsioonis on ühed vanimatest kudumikatketest (ilmselt suure tõenäosusega sukaosad) Veebis on üleval fotod, kuid pingsa uurimise tulemusena selgub, et ekspositsioonis neid siiski pole. Üritame teise Anuga uurida, kas oleks mingi võimalus neid siiski näha. Läbi mitme kontakti ja kirja saan vastuse, et kui ma olen veel juulis Detroidis, siis avaneks võimalus neid katkeid uurida. No arvatavasti ma juulis siin siiski ei ole. Lisan siia katketest foto. Selline põnev leid siis selles muuseumis.

Katked pärinevad 11.-12. sajandist. Ega varasemaks dateeritud kudumeid alles polegi. Puuvillased kirjatud katked on ilmselt sukasääred. Selliseid Lähis-Idast pärit sukki ja sukakatkeid on teisteski muuseumites samast ajast, aga põnev on see, et neid pole nagu varem kohanud.

Kuigi vanad kudumikatked jäid nägemata, on see muuseum ikkagi väga põnev. Vaatasime üle kogu tarbekunsti osa, mis sisaldas ka veidi tekstiili ja rõivastust. Eraldi saalides nii Ameerika, Vana-Egiptuse, Lähis-Ida, Aasia kunst ja tarbeesemed. Väga palju põnevat!

Ehee, kangatutikesed :)

Pärastlõunal sisenesime siis Henry Fordi muuseumi vabaõhumuuseumisse. Tohutu maa-ala ja väge võimsalt teostatud vabaõhumuuseum. Kuigi olime seal kuni muuseumi sulgemiseni, jõudsime läbi käia vaevalt poole... Küla- ja linnaelu, teedel sõitvad vanad autod ja jalgrattad, territooriumi osade vahel sai sõita ka vana rongiga (päris raudtee koos perroonidega). Esindatud olid erinevad elualad, töökojad, poed jne. 

Töö muuseumi põllul.

Parasjagu möödub rong.

Kõik majad ja töötajad näevad välja nii, nagu see oli aegu tagasi. Kuklite küpsetamine parasjagu käsil.

Sellel udusel pildil on näputöö nurgake. Selliseid niidirullihoidikuid oli näha ka hiljem.

Loomad ikka ka.

Keraamikatöökoda.

Erinevad kangaspuud kuni automaattelgedeni välja.

Sukakudumismasin on millegipärast vändaga seinapoole :D. Aga vana sukaliist ripub ka kenasti ootel.

Hooned on toodud erinevatest paikadest ja siin uuesti kokku pandud. Teedel vuravad autod, millega saab ka sõita.

Kübarameistri töökojas on erinevad lindid. Tanulindiotsijad, kadestage!

Ehee, veel tanulinte :)

Erinevad 19. sajandi elamised.

Ka koole on mitu.

Kaupluses

Ja kaupluses ka jälle tanulindid :)

Isegi nööbiliistuga särgid on letil.

Müüja näeb ka hea välja ja jagab lahkesti kauba kohta teavet.

Õhtu lõpetab karusell, sest siis pannakse lihtsalt muuseum kinni. Ja enne lõpetamist karusellitöötajad laulavad ka veidike viimastele sõitjatele. Selgub, et proua on koorilaulja ja kui kuuleb, et me oleme eestist, siis ütleb, et ta teab küll, sest tema koor on esinenud Neeme Järvi orkestriga koos :). Maailm ongi väike.

 

Nüüd on kell 5, hakkame otsima öömaja ja kulgema Clevelandi poole. Enne saame teha parklapeatuse ja töötubade materjalid ühe proua abiga siiski Canada poole saata. On õnn, et kaasa said tehtud üsna põhjalikud tööjuhendid.