Ameerika 1-6

 Kuidagiviisi juhtus sedamoodi, et lubasin minna Chicagosse rahvarõivakooli lõpetamisele. No ega see niisama ootamatult muidugi ei tulnud, sellele eelnes kaha aasta jagu tublide Ameerikas elavate eesti naiste näputööd. Mina juhendasin muidugi ikka sukkade kudumist :). Ilma mingeid allahindlusi tegemata suutsid need toredad eesti naised (ka neiud) enda imelised rahvarõivad üksnes zoomi õppetundide põhjal valmis teha! Pikk aplaus. 

Ja nüüd läksime me siis MTÜ Rahvarõivas rahvarõivakooli õpetajategrupiga riietele viimase lihvi andmist juhendama ja pidulikust lõpetamisest osa saama. Lisaks õpetajatele on meie seltskonnas ka mõned nn sateliidid. Ja ma pean ütlema, et pole varem eriti aru saanud, et meesinimene sooviks minuga koos rahvarõivakooli lõpetamisele tulla, aga sedakorda oli ta kuidagi üsna kiiresti nõus :D No ja abi oli sellest ikka ka, sest ta oli nõus üritust filmima.

6 esimest päeva möödusidki Ameerikamaal koos rahvarõivakooli grupiga. Nende päevade sisse mahtus viimaseid abitöid rõivaste juures, õhtusi jutuajamisi ja koosolemist toredate õpilastega, keda me seni peaasjalikult ainult veebis näinud olime.

 Viimased ettevalmistused rahvarõivaste esitluseks. Kõik kursusest osavõtjad koos õpetajatega usinalt valmistumas...

Kui te nüüd küsite, et kas me sealt toast väljas ka käisime, siis natuke vilksti käisime, aga üsna vähe :). Ühel päeval sattusime helmepoe lattu, teisel käsitööpoodi ja kolmandal umbes üheks minutiks väga suurde antikvariaati, kust suutsin tõesti poole minuti jooksul osta oma kollektsiooni 3 vana sukanõelumise muna :)

KUi rahvarõivategija juhtub sattuma klaashelmeste lattu, siis...

 

Lõputud riiulid sitsikangaid :)

Ainuüksi lapitekiraamatuid oli käsitööpoes selline kogus!

Viiendal päeval väljusime ettevalmistusruumist. Keset päeva viisime läbi mitmeid töötubasid ja pisikese õhtuse rahvarõivaid tutvustava riietumisetenduse :), millele järgnes kontsert.

Olen valmis pulmatuttide tegemise töötoaks. See oli tore! Hulk kaasavõetud riidejääke sai tuttideks tehtud ja paelu ka punutud. Usinaid tutitegijaid leidus laste, naiste ja meeste hulgas. Viimased tutid tegid kaasõpetajad :D.

Meie improvisatsiooniline etendus rahvarõivastega seotud kommetest ja kandmistavadest. Stsenaariumi kirjutasime kogu meeskonnaga (ikka naiskonnaga) ühiselt lennukis :) ja ootamatult sujuvalt suutsime selle koos Anu Randmaaga ka sünkroonis ette kanda.

Kuues päev oli PIDU! Terve rivi eestlasi esitles oma tehtud rahvarõivaid, kätte anti rahvarõivakooli tunnistused. Õhtu lõppes jaanipeoga – ikka grillitud liha, lõke ja Tõstamaalt pärit ansambel Sirli. Kuna kogu rahvas rääkis-laulis-tantsis eesti keeles, oli väga kerge unustada, et oleme kusagil USAs.

 Pole ju vahet, kus sa elad – ka kaugel Chicagos näe võtavad eestlased säärase pikema näputöö ette ja teevad endale rahvarõivad – alates seelikukangakudumisest, sukkade ja vöö kudumisest, tikkimisest ja õmblemisest kuni pottmütsi meisterdamiseni välja! Väga tublid naised, kes tegid ja muidugi ka kõik need, kes kogu selle projekti organiseerisid ja õpetasid.

Ansambel Sirli on õhtuks valmis.