25. juuni 2023

Ameerika, 14. päev

 Jõuame juba eelmisel õhtul linna, mille nimi on Pittsburgh. Pole lootustki, et jõuaksime külastada kõiki vaatamisväärsusi, mis külastamist vääriksid, aga meie seltskonnale jääb see linn vist meelde kui popkunsti ja sürrealistlike kogemuste linnana.

Isegi öömaja on meil siin linnas veidi omapärane. Otsustame nimelt eelmisel õhtul, et võiks proovida puhkemaja varianti. Kohale jõudes selgub, et meie broneeritud majake asub kesklinnale üsna lähedal asuval kitsal tänaval, kus tundub olevat palju pidutsevaid noori, kes ustest sisse-välja käivad. On üsna keeruline tänavale ära mahutada meie suhteliselt suurt rendiautot. Maja ise on pealtnäha ok, aga süvenemisel siiski askeetlik. Põhiküsimuseks saab, et kusagil ei näi olevat voodipesu ega käterätte. Poed on ka juba kinni. Ja kui Maret laskub kummalisse keldrisse, kus asub pesumasin. Siis selgub, et voodipesu on masinas :D. Aga noh, saame hakkama, kuigi edaspidi jääme kindlaks siiski hotellidele-motellidele, kus pole vähemalt parkimisprobleemi.


Renditud maja.

Majake on veidi madalavõitu.

Teisele korrusele viib väga kitsuke trepp

Laskumine keldrisse toimub küürakil selg ees :)


Hommikul pakime asjad kokku ja algab meie tutvumine linnaga. Esimene peatuspunkt on...

Warholi muuseum

 Pittsburgh oli Warholi sünnilinn, seetõttu siis ongi Warholi muuseum just siin, väga suure kogu ja arhiiviga tema töödest ja elust, milest osa on välja pandud seitsmel korrusel. Väidetavalt on Warholi muuseum suurim muuseum Ameerikas, mis pühendatud ühele kunstnikule.

Kohe allkorrusel on suur foto Warholist punasel diivanil ja muidugi ei jäta me kasutamata seda fotot korrata.

Fuajee



 



Warholi hõbetuba. Isegi tänav Warholi muuseumi kõrval on hõbevärviga üle värvitud.




Pärast muuseumikülastust teeme pika jalutuskäigu Pittsburghi linnas, kus kohtuvad kolm jõge ja on korraga näha 7 järjestikust silda, mis on üksteisele väga lähedal. Enamik neist sildadest on kollased :)

Pittsburghi kollased sillad.



Edasine kiire jalutuskäik viib meid tõeliselt naljakasse kohta. Randyland – see on keegi meesterahvas, kes rajanud oma kodumajast hullumeelse kitšiparadiisi. Kasutanud selleks igasugu äravisatud kraami ja ohtralt rõõmsaid värve. Raivo ootab eemal tänavanurgal, sest see tundub ilmselt juba liiga hull koht tema jaoks :D

Selline maja j aed siis :D







Edasi jälle jalutuskäik linnas, satume maja juurde, kuhu mõtlesime minna kontserti kuulama, aga piltidelt paistis kontserdisaal nii luksuslik, et tundus imelik sinna tennistega minna... Astume hoopis sisse vastas olevasse jazzikohvikusse, et midagi süüa. Koht on kena, menüüs on muidugi ikkagi peamine hamburger – et nad sellest ka ära ei väsi. Aga üllatuseks ronib meie laua kõrval olevale pisikesele lavale 5 muusikut ja algab kontsert :)


Kesklinna jazzikohviku menüü – suur kuhi friikaid ja hamburger, muide väga hea :) siin.







Pittsburghi kesklinnas on grupp madalamaid ja kõrgemaid maju, mis meenutavad klaasist pliiatseid :). See on kunagise klaasitehase koht.
Tahame külastada mõnd kirikut, aga kõik on kinni :(

Päev Pittsburghis lõpeb jalgrattamuuseumi-poe külastusega. No ega nii sürrealistlikku muuseumit pole ammu näinud. Tuhanded jalgrattad põrandal-laes-seintel, kohe pea hakkab ringi käima. No siin ikka lüüakse massiga...

Hullumeelne muuseum :)





Puu sisse kasvanud rattad. No keegi pani ratta puu najale ja läks natukeseks kuhugi, aga ilmselt suri ära või unustas, millise puu najale ta ratta pani.



Kommentaare ei ole: