23. märts 2011

Teel Tbilisi poole

Hommikul aknast välja vaadates tundub pisut problemaatiline olevat fakt, et kohe sõidame mööda mägiteid Tbilisisse. Terve öö on sadanud lund ja hotelliesisel teel (no see oli juba enne nii konarlik, et päris teeks ongi seda raske nimetada) on põlvest saadik lumi. Siinsed prioriteedid on hästi paigas - lumi on ära lükatud küll suusaradadelt, aga mitte teelt. Selgub, et tellitud auto ei olegi võimeline hotellini sõitma ja nii läbime me esimesed 250 meetrit põlvini lumes, kohvreid tirides. Edasi selgub, et üks teedest on üldse kinni, aga nii üllatav kui see ka ei tundu, laabub järgnev sõit täiesti viperusteta, juht teab, mida juht teeb :)


Esimene peatus on vana kiriku juures, mis on Gruusia üks tähtsamaid arhitektuurimälestisi hilisfeodaalajastust. Siin toimub ka meie reisi tähtis sündmus, Jüri paneb patukahtesuseks 2 küünalt.
Kirik on venelaste poolt vahepeal seest valgeks võõbatud ja nüüd on vanad freskod taas välja restaureeritud.

Vahemärkusena olgu öeldud, et valdav on siin Gruusia õigeusu kirik, kuhu kuulub 82 % elanikkonnast ja tundub, et inimesed on võrreldes näiteks eestlastega ikka väga usklikud.

Vaade kiriku juurest alla.

Kommentaare ei ole: