Batika ja hõbe

Jeerum, peaaegu oleks vahele jäänud batikatöökoja külastus, mis oleks olnud muidugi õudne. Tegin bussis kuuldava häälitsuse, et mina TAHAN seda kohta külastada, muidugi oli tahtjaid teisigi ja keegi ei nutnud, sest suur ports mehi sai samal ajal reisijuhi poolt hangitud külma õlut libistada J (poest Jaava saarel alkoholi osta ei saa).
Iseenesest polnud minu jaoks batika ju midagi täiesti võõrast, üsna samasugune vahakannuke on mul ka kodus kapis, aga siiski oli väga huvitav asja kohapeal näha. Teadupoolest on just Jaava saar batika sünnimaa. Ja siin tõesti kantakse ka batikatehnikas tehtud rõivaid või siis vähemalt trükimustrilisi kangaid, mis meenutavad batikat.

esmalt joonistatakse valguslaual kangale muster

siis pannakse väikesesse vahakannu tuline vaha ja tehakse kõik piirjooned ning valgeks jäävad osad vahaga üle.

vaha võidakse peale kanda ka sellise puidust pakuga

kangale kantud vaha

siis kangas värvitakse ja kantakse uuesti vaha aladele, kuhu järgmist värvi ei soovita.

Huvitav oli see, et räägiti kangamustrite tähenduslikust taustast. Tore oli vaadata, kuidas tehti nii kannuga vahakandmist kui pakkudega vahatamist, mida muide ka käsitsi tihti täiendatakse.

Ronisin ikka ka värvikeedukatla juurde ja ei suutnud ka töökoja juures olevast poest ostmata jätta kahemeetrist ehtsat batikakangatükki.

 Samal päeval toimus veelgi üks nn naistelõks (millest olid huvitatud küll kõik naised) ehk tutvumine kohaliku Jaava hõbedakunstiga. Sai näha töötamas kolme hõbedaseppa. Esmalt keeratakse ehtele nn piirjoon ja siis täidetakse see ülipeenest traadist väänatud sisuga, mis joodetakse kinni peene hõbedapuruga. Ehted on filigraansed ja üsna romantilised. Aga kuna hinnad pole just eriti kõrged, siis muidugi ikka kõik miskit ostame ka. Mina näiteks ühe massiivse kaelas kantava juraka, mis pole tegelikult üldse tüüpiline siinsetele ehetele.

Sultanite palee

Enne sultanite juurde asumist tekib kohe küsimus usust. Hetkel on Indoineesias valitsev islamiusk, mis hõlmab suurema osa elanikonnast (va Bali saar), aga läbi ajaloo on Indoneesias olnud esmalt animism ehk uskumine erinevate loodusobjektide jõusse, 8.-9. sajandil on Jaava saarel olnud nii budistlik kui hinduistlik dünastia, umbes 13.-15. sajndil on muslimi kaupmehed siia toonud islamiusu, alates 16. sajandist ongi valitsev islamiusk. Siiski on siinses islamis väidetavalt elemente nii budismist kui hinduismist.

Mask palee sissekäigu kohal

See sultanite asi on siin ka segane. Igas provintsis on Hollandi koloniaalvõimu all varem valitsenud sultan, täna on sultanite positsioon erinev, just Yogyakartas tundub sultan olevat oluline.

Kõige hinnatumaks peetakse eelmist ehk 9. Sultanit, kes olevat olnud tark, ilus ja rikas J. Kui tulevane sultan saab 7- kuuseks, siis pannakse ta puuri, kuhu tema ette asetatakse erinevaid asju - raha, peegel, raamat, pliiatsid jne. Vastavalt sellele, mille ta valib, ennustatakse tema tulevikku ja uskumatu küll, see tundub olevat oluline. (tänapäeva jaavalaste kombestikku kuulub selline tseremoonia nn esimese sammu peol, meie giid oli valinud näiteks ruubiku kuubiku) Aga tulles tagasi eelmise, ehk 9. sultani juurde, siis tema oli krahmanud endale kätte kõik asjad, raha, peegli ja pliiatsid, ehk siis tuligi tark, ilus ja rikas sultan...

tark, ilus ja rikas 9. sultan, kes kannab ülespoole "rippuvaid" kõrvarõngaid, mis on tarkuse märk :)

tite tuleviku ennustamise puur

 See, et just 9. sultan oli eriti hinnatud, selgub ka sultani palee juures olevast muuseumist, kus on väljas paari viimase sajandi jooksul kohalikule sultanile tehtud erinevate riikide kingitusi, aga ka näiteks sultani siidisokid ja seitsmenda sultani joogiklaasid, sest temale meeldis arstirohuks veini ja džinni võtta (alkohol ju selle usuga kokku muidu ei sobi).

rahvuslikud pillid

sultani sokid

meigitoolid, mille ees põlvitati, tooli peale pandi asjad ja vastu seljatuge peegel

maavärinast teatati sellise suure trummiga

Jaavale iseloomulik varjuteatri nukk

 Praegune sultan plaanib seadusemuudatust, sest kuna tal on vaid 1 naine ja ainult 3 tütart ja ei ühtki poega, siis praeguse seaduse kohaselt peaks uueks sultaniks saama mõni sultani vendadest. Kuid sultan tahab oma võimu pärandada siiski tütrele või õigemini tütrepojale.

pidustuste saal

selles majas on sultani ruumid

Saab väljast vaadata sultanipaleed ja lahtist sammassaali, kus peetakse pidusid.
Siiski on hoopis huvitavamad kõrvalised detailid, näiteks palee valvurid, kes lihtsalt istuvad ja aega surnuks löövad. Väidetavalt on neid nii palju, et nad saavad kuus tööd teha vaid mõne päeva. Mõõka tohivad neist kanda vaid need, kes on kümme aastat sultani teenistuses olnud. Amet on pärandatav, nii et valvuriametit hakkavad pühapäeviti katsetama juba koolilapsed, kelle isa on valvur. Eriti karismaatilised on naisvalvurid, kellel on erilised runnsoengud.

sultani naisvalvurid

ja nende vägevad soengud

meesvalvurid, kohalikes batikatehnikas seelikute ja põnevate ülespidi kõrvade ja krunniga mütsiga

10 aastat teeninud valvur võib kanda mõõka.

Indoneesia

Pärast kahetunnist lendu maandusime Indoneesia linnas nimega Jogjakarta. Selles umbes 500 000 elanikuga linnas pidi olema palju Indoneesia ülikoole. Olgem ausad, juba esimene vaade bussiaknast erineb Singapurist nii palju kui üldse võimalik. Viltuvajunud kivikatustega hütikesed, tohutud rämpsukuhilad tänavate ääres ... Siiski tundub, et kesklinnas on pilt veidi viisakam ja hotell on suisa luksuslik, aga ilmselgelt on see üks riik, kus inimesed väga vaeselt elavad.

Jah, ongi suurlinnatuled...

Kuigi tegelikult oleme juba maandunud Jaava saarel Indoneesias, siis teen veel eilse päeva ülevaate Singapurist. Ja alustan õhtust.

Singapuri suurlinnatuled kalduvad olema ka siinseks turismiatraktsiooniks, sest õhtul nägime lausa kahte tulemängu. Lisaks musttuhandele pilvelõhkuja või muule tulele on ehitatud kõrged "luuad", mis kindlal kellaajal koos muusikaga valguse vaatemängu pakuvad. Et need luuad või seened või puud või kuidas neid kutsuda, mida korraga oli näha 6-7 tk, on väga kõrged, siis vaadata oli neid kõige parem pikutades.

Kahjuks minu väikese nurgaga fotokas mingit ülevaatliku tulemöllu kaadrisse ei paigutanud, selleks pidanuksin ma hirmus kaugel olema. Nii on pildil üks suurem tulepuu vaadatuna pikutavast asendist alt üles. Ja et pildid huvitavamad tuleksid, siis ma lõpuks liigutasin kaamerat :) Ehk annab neid pilte kuidagi kasutada?

Kui see tulemäng vaadatud sai, kulgesime järgmisele, kus toimus heli-tulede ja vee show, laserkiired ja veele projekteeritud liikuvad pildid...

suurlinnatuled 1

film purskkaevus :)

 Nüüd siis veel Singapuri vaatamisväärsustest. Riigis elab umbes 5,6 miljonit inimest, kellest 70% on etniliselt päritolult hiinlased, nii on ka olemas Hiina ja India linnaosad, mida me külastasime.

India linnaosa

India linnaosa turg - nagu väike India.

lõpmatult kulda ja karda

 Hiina linnaosas külastasime templit. Pilt ei anna muidugi edasi seda munkade valju palvelugemismõminat.

Ja tegelikult on peaaegu terve Singapur ülimoderne ja ülipuhas suurlinn, ühtepidi pikkusega umbes 20 km, teisipidi umbes 40km.

Pesu kuivab kõrghoone akendest välja pnadud pulkadel :)

Singapuri sümbol on lõvikeha ja kalasabaga elukas.

 

Ja kindalsti kõige tählepanuväärsem ehitis on miljardeid maksma läinud 57 korruseline Marina Bay Sands hotell, mis kujutab endast kolme maja koos nende katusel oleva suure laevakujulise hoonega. Olgem ausad, sealt laevast avanes üsna kõikenägev vaatepilt. Majas on kasiino, hotell, 7 restorani ja ilmselt miskit veelgi. Aga kõige rohkem räägitakse 57 korruse basseinist, mida saavad näha ja kasutada vaid 500 dollarise öötasuga hotellikülastajad. Nimelt on basseinis vesi selle nö laeva servadeni. Kuidas see kõik täpselt välja näeb, vaadake netist :)

Kahjuks suutsin ära kustutada pildi, kus hotell tervenisti peal on, no need tornid on ikka palju kõrgemad.

 Mõned faktid Singapuri elust:

• Linn on tõesti VÄGA puhas, see vastab täielikult tõele. Ju siis peabki paika see, et iga prahi vms maha viskamise eest on väga suured trahvid.
• Singapuri 5,6 miljonist elanikust on kodanikud umbes 3 miljonit, ülejäänud on siin suurlinnakontorites ajutiselt töötavad spetsialistid.
• Linn ehk riik on üsna multikultuurne.
• Aastani 1819 (vist oli selline number) oli Singapuris vaid paar kalurikülakest, siis maabusid siia Inglise kolonialistid, pärast teist maailmasõda kuulus Singapur Jaapanile, siis iseseisvus, siis kuulus paar aastat Malaisiale ja lõpuks alates 1965. aastast on Singapur iseseisev vabariik, mida alates algusest kuni eelmise aastani on juhtinud (näib, et üsna ainuisikuliselt) hiina päritolu Euroopas hariduse saanud peaminister. Ju ta tark mees pidi olema, et mittemillestki sellise riigi rajas.  
• Keskmine palk Singapuris on väidetavalt 2000 kohalikku dollarit ehk umbes 1500 EUR. Sellest 22% maksab iga kodanik maksu, millele tööandja paneb veel juurde 10%. Seda sotsiaalmaksu sarnast maksu saab aga inimene teatud tingimustel kasutada oma äranägemise järgi. Selle eest tuleb maksta ravikindlustus, selle eest saab osta korteriliisingu. Korteritega on nii, et kõik elemud ehitab riik ja korter on võimalik riigilt liisida 99 aasta jooksul, aga korterit saavad osta need, kes on vähemalt 21 ja abielus. Kui abielus ei ole, saad korteri soetada alles 37 aastaselt. Selleks korteriostuks saab siis kasutada seda sotsiaalmaksu ja alates 55 aastaselt saab järelejäänud maksu välja võtta pensionina. Pensioniaeg aga algab 63 aastaselt.
• Tänavatel on ainult uued autod. See on põhjustatud sellest, et autod on väga kallid. Umbes 17000 dollariga tuleb osta oksjonilt autoostuluba ja siis auto. Aga 10 aasta pärast tuleb riigile jälle maksta see 17000 dollarit. Ja loomulikult ei hakka seda keegi siis vana auto eest maksma, vaid müüb vana auto naaberriiki ja ostab uue. Tegelikult pole siin autot väga vajagi, sest on metroo ja väga odav takso. Ja riigi pikkus on ju vaid 20 km :) või teisipidi 40 km.
• Praktiliselt kõik inimesed on siia sisse rännanud, enamik on hiinlased. Aga kooliõpe toimub ainult inglise keeles. Seega kõik räägivad siin inglise keelt. Kodudes pidi siiski olema kasutusel näiteks hiina keel.

Singapuri orhideeaed

Nagu juba öeldud, siis Singapuris on ainult linn ja iga ruutsentimeeter sellest linnamaast on väga kaunilt kujundatud. Seetõttu oskavad singapurlased ilmselt ka väga hinnata oma botaanikaaeda, kus asub ka Unesco maailmapärandi hulka kuuluv orhideeaed.

Ilus loomulikult, ikka nii ja naasuguseid orhideesid umbselt kasvamas ja nende vahel turistid oma endlikepikestega :)

orhideeaias on ka VIP osa, mis seisneb selles, et kui mõni maailma suurkuju seda aeda külastab, siis spetsiaalselt talle aretatakse uus orhideesort, järgnev siin on Margaret Thatcheri sort. Jajaa, raudkruvi kujulised õielehed peavad viitama raudsele leedile.

Kokkuvõte poodlemisest

Singapur on just see koht, kus tõepoolest põhitegevus näib olevat ostmine ja müümine. Seda tegelikult igal tasandil. Aasia rahaturg, börsid, pangad, tuhanded pilvelõhkujates kontorid... maad siin ju pole, midagi siin toota eriti ei anna, ja kui siis midagi hästi väikest nagu elektroonika vms. Seega on rahade liigutamine siin ilmselt põhiline majandusharu.

Ja tavainimese seisukohalt on nii, et väljud peatänaval hotellist - kõrval on suur kaubanduskeskus, järgmises majas veel suurem kaubanduskeskus ja siis veel 10 kaubanduskeskust ja noh edasi ei viitsi enam vaadatagi. Meie poodlemine piirdus tegelikult väga vähesega. Esiteks ühed väga kenad põlvini meestepüksid, sest olemasolevad osutusid templisse minekuks liiga lühikeseks. Aga pärast templis ära käimist oli tulemus selline.

Ühesõnaga väga sobiv situatsioon poodlemiseks. Täna ostad-homme viskad ja siis jälle ... Aga uusi pükse me ei ostnud. Üldse tundus see rebeng väga kummaline, püksid näisid igati kvaliteetsed.

Mina tegin juba enne otsuse, et otsin Singapurist vaid üht asja - palun mitte naerda - otsustasin osta mõned tanulindid rahavrõivaste juurde. Tundus igati tõenäone olevat, et siin võiks kõigi muude siidirullide vahel olla ju müügil mõned kenad õhukesed lillelised siidilindid. Juba internetist otsisin välja, et parim kangapood on Arab 51, aga vaatamata sellele, et taksoga riigi teise otsa sõitsime (10 km, mis maksis üsna vähe) ja siidipoode oli oma 25 tükki, ei müüdud üheski neist siidilinte.
Sellega meie shoping ka lõpes kui mitte arvata Hiina linnaosas soetatud toitu ja mõningasi selga proovitud rõivaesemeid, mis siiski soetamata jäid.

Suurlinnatuled

Heihopsti! Vanaisade ja vanaemade kollektiiv jõudis lõbusalt Singapuri... Lennuk lendas vaguralt ja piisavalt kiiresti, ei mingit ülearust jõnksutamist, palavust ega külmetust. Reisi esimene pool algas pisukese ajamasina nupuvajutusega, veidi pärast hommikusööki lennukis tuli kohe õhtusöök Singapuris. Ajavahe jättis selle päeva peaaegu vahele.

See on muide maja :) Poodlemine pidi siin olema üks suurimaid rahvuslikke harrastusi. Ja seegi on kaubanduskeskus.

Esimese õhtupooliku muljed on lühidalt öeldes sellised - suurlinna tuled, suurlinna tuled. Singapur on moodne linnriik, turvaline ja puhas. Üle viie miljoni elanikuga linn asub Malaisia ja Indneesia vahel mitmetel saarekestel.

Sooja on 30 kraadi ja õhk on üsna niiske, esimene basseinisuplus ka juba tehtud.
Homme saab ehk teada, kas elu siin on tõesti nii, nagu lugeda võib, ehk siis see on riik, kus on karistatav nätsu närimine, trahvi võib saada prahi maha viskamise ja WC-s vee tõmbamata jätmise eest. mehed, kes käituvad ebaviisakalt naistega, võivad saada ka kehalise karistuse osaliseks.

Meie hotell asub peatänaval ja ütleme siis, et nii vasakule, paremale, kõrvale ja üles jääb lõputu hulk kaasaegseid kaubanduskeskusi. Vaatamisväärsusteni jõuame homme...

Selline näeb välja üsna suursuguse hotelli fuajee, milles peatume.