Singapur on just see koht, kus tõepoolest põhitegevus näib olevat ostmine ja müümine. Seda tegelikult igal tasandil. Aasia rahaturg, börsid, pangad, tuhanded pilvelõhkujates kontorid... maad siin ju pole, midagi siin toota eriti ei anna, ja kui siis midagi hästi väikest nagu elektroonika vms. Seega on rahade liigutamine siin ilmselt põhiline majandusharu.
Ja tavainimese seisukohalt on nii, et väljud peatänaval hotellist - kõrval on suur kaubanduskeskus, järgmises majas veel suurem kaubanduskeskus ja siis veel 10 kaubanduskeskust ja noh edasi ei viitsi enam vaadatagi. Meie poodlemine piirdus tegelikult väga vähesega. Esiteks ühed väga kenad põlvini meestepüksid, sest olemasolevad osutusid templisse minekuks liiga lühikeseks. Aga pärast templis ära käimist oli tulemus selline.
Ühesõnaga väga sobiv situatsioon poodlemiseks. Täna ostad-homme viskad ja siis jälle ... Aga uusi pükse me ei ostnud. Üldse tundus see rebeng väga kummaline, püksid näisid igati kvaliteetsed.
Mina tegin juba enne otsuse, et otsin Singapurist vaid üht asja - palun mitte naerda - otsustasin osta mõned tanulindid rahavrõivaste juurde. Tundus igati tõenäone olevat, et siin võiks kõigi muude siidirullide vahel olla ju müügil mõned kenad õhukesed lillelised siidilindid. Juba internetist otsisin välja, et parim kangapood on Arab 51, aga vaatamata sellele, et taksoga riigi teise otsa sõitsime (10 km, mis maksis üsna vähe) ja siidipoode oli oma 25 tükki, ei müüdud üheski neist siidilinte.
Sellega meie shoping ka lõpes kui mitte arvata Hiina linnaosas soetatud toitu ja mõningasi selga proovitud rõivaesemeid, mis siiski soetamata jäid.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar