Kuidas me otsustasime Jaapanis sushit süüa

 
Ma arvan, et see ei ole eriti originaalne mõte, et just Jaapanis võiks proovida sushit süüa. Aga te võib-olla ei usu, aga see osutus isegi väga keeruliseks. Juba esimesel õhtul Osakas proovisime leida mõnd sellist kohta, aga aega oli vähe ja kõigis sushikohtades öeldi, et kui teil pole reserveeritud, siis ei saa, no ei läinud õnneks. Ei osanud siis veel kahtlustadagi, et see saabki nii keeruline olema.

Teise päeva õhtul tegime juba eeltööd ja valisime internetist välja sushikoha, mis oli väga kõrgelt hinnatud. Ei asunud meie kesklinnas asuvast hotellist just kaugel, aga siiski väga pisikesel ja kõrvalisel tänaval. Seadsime siis sammud sinnapoole, ekslesime veidi ja veendusime, et ukse taga on paar inimest isegi ootamas. Piilusime sisse -  väike, askeetlik, jaapanipärane kohake (ilma toolideta) ehk siis põlvili söömisega. No saime aru, et varsti pannakse kinni ja kohti pole jne. Otsisime siis internetist järgmise koha, mis oli veel väiksem! ja pandi veel kohemini kinni (kuigi kirjas oli, et on lahti üheksani, ütles neiu, et avatud on kaheksani) ja nii me siis ära tulimegi. Raudteejaama poodide alal märkasime üht sushikohta, kus ka läänepoolt pärit inimesi sõi, aga seal oli järjekorras umes 20 inimest. Maandusime siis jälle ilma sushita õhtusöögile ja otsustasime, et küll homme...

Saabus homme ja nüüd läksime juba varakult, kuue-paiku sinna esimesse kohta, kus pidi hirmus hea sushi olema. Astusime sisse, laua ääres sõi 2 jaapanlannat, aga teenindaja vaatas meid kuidagi osavõtmatu näoga ja tõi tagaruumist sedelid (nad ei oska siin enamasti ühtegi keelt, peale emakeele). Sildi peale oli inglise keeles kirjutatud, et kohti pole. Pakkusime siis välja, et me võime vabalt ka oodata. Selle peale otsis neiu välja uue sildi, kus oli kirjas, et oodata tuleb väga kaua ja ka siis ei pruugi me saada.

Ega siis midagi, lahkusime ilma sushita. Midagi pole teha, tuleb vist uskuda giidi, kes ütles, et ega turist siin niiväga igale poole oodatud ei ole. Sest arvatavasti ei tunne ta kombeid, ei oska normaalselt süüa ega siivsalt istuda ja kuna teenindaja ei saa keeleoskamatuse tõttu seda ka õpetada, siis on lihtsam kohalikke inimesi segavaid võõraid üldse mitte sisse lasta.

Kuna meie sushisoov oli muutunud juba peaaegu kinnisideeks, siis seadsime sammud sinna, kus eelmisel päeval oli väga pikk järjekord.  Ja oli nüüdki 20 inimest uksest väljas. Jäime siiski ootama ning kui kümne minuti pärast oli järjekorras juba täpselt 40. Ootasime peaaegu tund aega, kuni teenindajaneiu meid kohale juhatas. 4 kokka muudkui rabasid sushit teha ja keerlevatel taldrikutel olid kenasti sildid juures. Et angerjas, toores tuun, lõhe, krevett vähk või kaheksajalg. Või ka röstitud mais, või miski sojaubadest asi jne. Sellise pika otsimise ja ootamise peale sõime ehk rohkem, kui oleks normaalne. Et kuidas võrrelda Eestis pakutava sushiga. Ma pole küll Eestis väga palju käinud, aga mulle tundub, et siin on see pisut lihtsam ja lakoonilisem.