Templid, templid, templid

Mõnda neist olen siin juba näidanud ja pean ausalt tunnistama, et ega nende nimed ja lood kõik meelde jää. Õigupoolest saab need siin jagada kolmeks.
1. Zen-templid oma lakoonilisuses. Mõeldud mediteerimiseks ja enesesse vaatamiseks, puuduvad uhked kummardusobjektid.
2. Shintõistlikud templid. Neid iseloomustavad Torii väravad, kivist templilaternad, ülisuured ja võimsad puud ning loodusobjektide kummardamine.
3. Budistlikud templid oma toreduse ja buddha kujudega.

Igal pool, kus templeid ja pühapaiku külastame, on neid mitu tükki kõrvuti. Juba see näitab, et usuti ja usutakse nii üht kui teist ja sellest ei tehta probleemi.

Torii väravad viivad shintoistliku pühapaiga juurde. Sageli on järjest ka mitmed väravad.

püha puu.

Enne templisse minekut pestakse püha veega käsi.

Asakusa budistlik tempel Tokios. Väga suured rahvahulgad.

Päris viimasel päeval külastame metsatempleid Nikkos.

Kuulsad puidust ahvikujud hobusetallil. "Sina ei pea mitte kurja kuulama, kurja rääkima ega kurja nägema." See kuulujuttude vastane sõnum sobiks hästi ka netikommentaariumite päisesse.