Tokio Edo muuseum

Tegemist on uue, moodsa muuseumiga, mis annab ülevaate elust Edos ja Tokios (1868. aastast nimetati Edo ümber Tokioks). Paratamatult hakkas aju paralleele tõmbama meie uue ERMiga.

Minu kurvastuseks eriti palju rõhku selles muuseumis tekstiilile ja rõivastusele jagunud ei ole.

Väliselt on muuseum selline.

Edo muuseum Tokios. 

Väljapanek on osaliselt interaktiivne ja osadeks jaotatud läbi kahe korruse ehitatud  maja sees olevate hoonetega. Teisel korrusel on üle ruumi ka näiteks kaarsilla koopia.

Sillaala.

Muuseumi sisetänav. 

Sild. 

Minu üldine tähelepanek on, et muuseumis oli haruldaselt palju kõikvõimalikke makette.

Aga ka üksühele rajatud näiteid erinevate aegade tubadest-eluolust.

Puutöölise töökoda

Endiseaegne kool. 

Teater. 

Vanem köök

Natuke uuem köök. 

Hästi tore oli 20. sajandi noortekultuuri väljapanek, kus kümnendite kaupa oli väljas moeesemed, mängud, muusika ja ka koolilõunad. Viimastest siis väike pildiriba.

1960ndad.

70ndad.

80ndad.

90ndad.

2000ndad.

Veidi kirjastusekraami. Pikk jutt oli esimestest kirjastatud koomiksiraamatutest.

Naisteajakirjad

Piirkonnas levinud etnograafilised kangamustrid.

Talvine vateeritud aluskimono.

Sitikate ja satikatega väga vana kangas.