Tokio - suurlinna tuled, suurlinna tuled

Kõrge, värviline, puhas, vaikne, mõõdukalt vähe autosid ja väga palju inimesi.

Vaade 33 korruse hotellitoa aknast.

Nii värvilist linna pole ma enne näinud.

8 meetri kõrgune robot, mis pidi teatud aegade järel ka liigutama.

Et siis selline ameeriklaste kingitud kuju Tokios.

Suurlinnapäev lõppeb suurlinnadaamide kaupluste külastusega. Siseneme esimesse kallisse kaubamajja. Endal on tunne, et müüja vaatab hindava pilguga minu punaseid papusid, millega ma isegi Türi linna vahel eriti ei käi, sest kasutan neid üksnes hommikuseks ümberjärve-kõnniks. Ja nüüd siis sellises peenes Tokio kaubamajas. Ühes poes on väga ilusad riided ja seal saame omamoodi elamuse. Ega maainimesed ei peagi ju teadma, et kleidi proovimiseks tuleb kott pähe tõmmata :). Ahaaa.

Täpselt nii see käib. Proovikabiini sisenedes annab müüja kaasa mingi peenrakangast eseme. Ilmselt oli see meile näkku kirjutatud, et me ei tea, mis sellega teha tuleb. Ja nii haaraski müüja selle enda kätte ja tõmbas üle pea. Alles teisel hetkel sain aru, et see on selleks, et meik kleidi kaelust ära ei määriks. Aga noh, ega meil siin migit meiki polnudki ja pealegi käis see rõivatükk eest lahti, nii et müüja tõmbas koti jälle peast ära. Teie kurvastusesks ei julgenud ma sellest stseenist pilti teha ja kleiti me ka ära ei ostnud, ainult meelde jätsime...